Meie Sudeedimaa reis algas seekord kolmapäeval kl 0300 ning seda oli näha ka kohalolijate nägudest. Markus-Oliver tegi enda standardite järgi sohki ning kasutas enamuse tee jaoks lennujaama autotransporti, kuid üleeelmise nädala Ironmani tõttu leiame enda südameis ruumi talle andestada. (Markus on kahel eelmisel Leesikate reisil tulnud keset ööd lennujaama Nõmmelt jala – toim.)
Vahepeatus Varssavi lennujaamas kostitas meid (Kaur ja Mihkel) ameerikaliku hommikusöögiga ja meenutas meile meie kadunud (ei tulnud reisile) sõpra Pauli (leidku Jumal tema hingele rahu). Prahasse jõudes tuli bussi oodates teha kiire malematš, mis lõppes aukartustäratava loobumisvõiduga.
Bussisõidul sihtkohta Karlovy Vary linna ootas meid kohalikelt asjaajajatelt soe ja samas mõnusalt jahe tervitus napsu vormis (ALAKAD EI VÕTNUD). Samuti saime esimese maitse suhu piirkonna ilusatest mägivaadetest, mida ilmestasid paljud saksa stiilis hooned ja/või lossid – on ju tegemist ikkagi ajaloolise Sudeedimaaga, mis sakstele ahvatlev suvituspaik oli. Härrasrahva keelt võis samuti igal pool täheldada, nimelt oli nt bussijuhi esimene võõrkeel silmnähtavalt saksa keel, mille abil ta üritas meiega suhelda, kui asjapulgad hõivatud olid.
Pärast majutuskohta jõudmist tuli pisike uinak, millele järgnes proov, sest vaatamata soovile turisti mängida pidi siin ikkagi tantsima ka. Lõunasöögibuss oli jaapanliku täpsusega kl 1400 ukse ees, mida me Hollandi reisi kogemuse tõttu pidime ikkagi ära testima. Kirgiisid, kellega bussi jagame, ei ilmunud alguses kohale, kuid said lõpuks sööma. Tundub, et endiste liiduvabariikidega vennastumine kuulub paratamatuste hulka.
Pärast lõunat otsustasime vaiksel tunnil terrassil puhata, et pooleteise tunni pärast uuesti sööma minna. Peale kl 1800 õhtusööki väisas enamus seltskonnast vanalinna, kus kuumaveesooned äärmiselt rikkalikult kaunistatud promenaadidel vulisesid ja iga mööduja sai tassi veidikese sulfurimaitsega teesooja vee. Vanemad reisijad (yours truly) proovisid ka Böömimaa maailmakuulsa õllekultuuri pärle ning tõdesid, et kõrtsud/baarid pakuvad Tšehhis keelekastet odavamalt kui Maarjamaal ja vahe pole isegi niivõrd pisike..
Esimene sisseelamise/kultuurisaadiku mängimise päev saigi läbi ning hommikune varane ärkamine jõudis voodisse vajudes silmalaudele pea hetkega järele. Esinemisvabade päevadega võiks lausa ära harjuda 😉
Děkuju!
Kaur ja Mihkel
Lisa kommentaar