Tasakaalustamaks noorte vallatuid ja kohati krüptiliste vihjetega postitusi, tuleb siit üks konservatiivne ja hästi lihtne kirjutis.
Oleme viimast päeva Karlovy Vary folkloorifestivalil. Festivali korraldab kohalik tantsuansambel Dyleň, kuid nagu nimigi ütleb, toimub see tihedas partnerluses linnaga. Korraldus on asjatundlik, logistika (bussid, päevakavad) peab vett, esinemiskohad asuvad Karlovy Vary vanalinnas, parkides ning peente hotellide konverentsikeskustes. Näiteks selles hotellis, mis on ehitatud spetsiaalselt Karlovy Vary filmifestivali jaoks ning on ülevalt vaadates (vanaaegse) filmikaamera kujuga. Kontserdi ajal saalis istudes saime igaüks ette kujutada, et just selle sama tooli peal on istunud John Travolta või Johnny Depp. Olme (majutus) on mugav – vanalinnalähedased viisakad külalistemajad ja hotellid. Linnapea on isiklikult osalenud mitmel festivali sündmusel. Samuti oli galakontserdile kutsutud diplomaatilise korpuse esindajaid – väga uhke tunne oli kohtuda Prahast spetsiaalselt meid vaatama sõitnud Eesti suursaadiku proua Jana Vanaveskiga!
Meil on olnud kokku 8–9 esinemist ning etteasted on olnud väga erinevates vormides: oleme esinenud linnaruumis (väljakutel, tänavatel, parkides), klassikalistel lavadel ja hotelli konverentsisaalides, samuti oleme andnud õpitube. Õpetajana on suur rõõm sellest, et esinemised on läinud tõeliselt hästi. Tantsijad ja pillimehed on rõõmsad, loovad oma kontserdiga hea meeleolu, on laval julged ning esitatavad esinemisnumbrid tulevad hästi välja. Meie trumbiks on kujunenud just linnaruumi esinemised – need, kus publik on meile lähedal ning kus on ruumi väikesele spontaansusele. Samas ei ole kuidagi kehvasti läinud ka suure lava esinemised.
Festivalil on loodud head võimalused suhtlemiseks teiste osalevate rühmadega. Tšehhist on kümmekond rühma ja välismaalt lisaks meile Kreeka (Kreeta saar), Kõrgõzstan ja Slovakkia. Reede õhtul toimus suur ühine pidu, kus õpetati ja tantsiti üksteise tantse, söödi, joodi ja räägiti juttu. Viimasel hommikul oli aga imearmas hommikusöök linnas ühe kolonnaadi juures, millele järgnesid rühmade etteasted ja koostantsimine. Lisaks igapäevased bussijagamised. Eriliselt soojad tervitused saadan siinkohal kreeklastele – alati naeratavad ja lehvitavad rõõmsalt ning on lihtsalt nii toredad.
Lisaks festivalile endale ja selle eeskujulikule korraldusele naudime täiel rinnal ka asukohta. Karlovy Vary süda, mis kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja, on tõeliselt kaunis ajalooline vanalinn, kus silmad lihtsalt ahmivad ilu iga hetkega. Kaunis arhitektuur ja asukoht orus jõe ääres mägede vahel tagavad selle, et igale poole vaadates on nii ilus. Võime vaid ette kujutada, kui imeliseks läheb siin vaade siis, kui saabub päris sügis ja puud mäenõlvadel lähevad värviliseks.
Kas siis tõesti on kõik läinud täiesti ideaalselt? No peaaegu! Meie trupp on nooruke ja pigem tagasihoidlik. Tagasihoidlik selles mõttes, et ise teistega tantsima minna väga ei juleta, aga kui keegi kutsub, minnakse rõõmuga. Ja nooruke selles mõttes, et Sephora ja Starbucks tõmbavad vabal ajal rohkem kui hõbekandikul kätte serveeritud kultuur Karlovy Vary vanalinna ja festivaliprogrammi näol. Ent reede õhtul bussi oodates pandi siiski nii omad kui ka võõrad jommima ning laupäeva õhtul vaid oma rühmaga bussiga koju sõites kostis laul valjult. Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et reis on väga korda läinud ja iga kell tuleks tagasi!
Krissu
Lisa kommentaar