Hülgepojad ja après-ski ehk tere talv!?

Neljapäeva hommik algas tavatult vara, sest siiamaani oleme saanud ilma äratuskellata põõnata, mis meie maja jaoks on tähendanud kuskil 9:30 paiku ärkamist (farmipoistel on vist teine puhkuserežiim, neil on kell 7 esimene lüps). Täna pidime juba 9:30 startima ja läksime tammi ehk Noordpolderdijk’i vaatama. Tammid hoiavad merepinnast madalamal asuva Hollandi alad kuivana ja kaitsevad üleujutuste eest. Tegemist oli umbes kahekorruselise maja kõrguse valliga, millest üle minnes avanes vaade üpris kaugel asuvale merele. Kuna parasjagu oli mõõn ja meri kaugel, siis oli vaatepilt üsna mudane.

Enne valli poole suundumist tuli üks üpris konkreetne ja ähmis naisterahvas hollandi keeles meie autokonnalt abi paluma. Tal olevad autos kaks kutsikat (“pups”), kellel on palav ja keda oleks vaja jahutamisega aidata. Kuna temperatuurid on tõesti pigem kõrged, siis olime mõistvad, kuid mida me kohe üldse oodata ei osanud, oli see, et auto pagasiruumis olevas kastis oli kaks hülgepoega. Naine rääkis, et nad olid kuivalt päästetud ja ära kaalutud, ning seejärel markeeritult tagasi vette lastud. Kuna ema oli pojad hüljanud või kaotanud, siis ei võtnud nad kaalus juurde ja nüüd olid nad teel kusagile looduskeskusesse. Hülgepojad ise olid äärmiselt armsad ja püüdsid üksteist lutsides piima leida. Uurisime, kui vanad nad olla võiks ja päästja arvas, et kuna nabanööri enam pole, siis kuskil nädalased. 

Rõõmsad, et meile selline õnn hülgepoegasid näha osaks langes, suundusime üle valli ülejäänute poole. Vaatasime lehmi ja lambaid, kes valli ääres sõid ja nautisime jahutavat briisi. Teisteni jõudes tahtsime kohe oma seika kirjeldada, kuid selgus, et ülejäänud grupp oli kogunenud järgmise 2 hülgepoja ümber, kes ilmselt tõusuvee taganedes olid kuivale jäänud ja nüüd kahekesi ümber üksteise mudas lamasid. Meie hostpered teatasid jälle päästjatele ja meie saime segamatult 10-15min väga lähedalt hülgepoegasid jälgida. Mihkel ütles väga tabavalt, et nad näevad välja nagu taksikutsud, kellel on kõrvad keha ligi tõmmatud ja kuna minul on taksikoerte vastu täielik nõrkus, siis oleksin neid silitada tahtnud küll. 

Väike uurimistöö telefoni abil ja saime teada, et tegemist on hariliku hüljese poegadega, kes erinevalt meie hallhüljestest ei ole sündides valged, vaid hallid ja sünnivad juunis-juulis, mitte talvel. Kuna suuruse poolest olid nad väga sarnased eelmiste hüljestega, siis tõenäoliselt olid ka nemad umbes nädalased. Loodame, et nendega läks edasi kõik hästi ja nad leiavad õnnelikult tee tagasi merre. 

Kuna täna on ilm veidi jahedam (kõigest 24 kraadi ja päikesepaiste), siis otsustasime, et mõistlikum on Gröningeni külastus täna ära teha ja homse lubatud 35 kraadiga basseinis sulistada. Gröningeni saime rongiga ja liikusime ringi väikeste grupikestena. Meie pere soovitas minna Forumi katusele, kust näeb kogu ülejäänud linna. Tegemist on kultuurikeskusega, kus on raamatukogu, kino- ja näitusesaalid jm. Minul tekkis väike analoog Helsingi Oodiga ja igatsus, et ka Tallinnas midagi sarnast kesklinnas oleks. Varsti avatakse Rahvusraamatukogu? 🙂

Gröningenis paistis loomulikult esimesena silma rataste rohkus ja autode puudumine. Minu ja Johanna pereisa töötab kohalikul tasandil rattainfraga ja ütles väikse uhkusega, et Gröningenis tehakse üle 50% kõikidest liikumistest just rattaga. Seda väidet toetas ka fakt, et meie pereema, kes Gröningenis salsatrennis käib, tõstis paar päeva tagasi sinna liikudes autosse ka jalgratta. Kui me selle kohta küsisime, siis ta selgitas, et kesklinnas on praktiliselt võimatu autoga liikuda, mistõttu ta pargib auto linna serva ja sõidab siis rattaga salsatundi. Kogu infra ja r​​attasõidu loomulikkus teeb kadedaks, samamoodi nagu lokkav rohelus ja lillerohkus, millega ka kõige väiksemad nurgatagused täidetud on.

Õhtul saime taas festivalialal kokku ja valmistusime ametlikuks avamiseks. Emilia ja Marcel käisid selle tarbeks isegi proovis ja ilma selleta oleks kogu avamine olnud ilmselt kaos, aga tegelikult me marssisime lavale, hoidsime pisikesi led-jaanimardikaid peos ja seisime Moldova lipu all🙃. 

Festivaliala on üks suur karjamaa, kus on angaar, kuhu mahub 1300 pealtvaatajat ja suur lava koos catwalk’iga. Viimase kasutamine esinemiste ajal on rangelt soovituslik, aga meie pole seda sajandi võimalust veel ära kasutanud. Angaari ümber on veel kaks lava, mitmed õllebaarid ja söögiputkad. Kõik on mõnusalt kompaktne ja rahvast ja melu mahub alale tõesti korraga palju. 

Festivali avapäeval tegi Hans oma viimase esinemise. Ta nimelt läheb Eestisse EMTA sisseastumiskatsetele suureks muusikuks pürgima (meie arvates on ta seda juba praegu). Esinemine läks nagu ikka, naeratasime hambad suust ja püüdsime oma vaoshoitusega luua kontrasti lõunamaisele energiale, mis siin festivalil domineerib. 

Pärast esinemist tegime mõned õlled ja sõime fritesid ja kroketteneid. Nägime seda tüüpilist Hollandi tänavatoitu juba Amsterdamis ja loomulikult on see täpselt nii hea, kui friteeritud toit on. Festivali poolt on osalejatele antud pangakaart, millega saab putkades 35€ ulatuses viibata. Õlu maksab 3,5€, kartulid ja kroketid 3€. Aus kraam!

Olgugi, et meie rahvarõivad on konkurentsitult kõige soojapidavamad, olime meie ainsad, kes terve õhtuse programmi aja rõivis püsisid ja seetõttu ka mõned pilgud püüdsime. Tõelise tähelepanu osaliseks saime aga siis, kui kontsert lõppes ja bingotelgis pandi peale après-ski stiilis disko. Tantsisime terve rühmaga vattides ja kampsunites nagu Suhte baaris ja leidsime ühise tantsukeele argentiinlaste ja kohalikega.

Poole ühe paiku korjasime kotilõkke kokku ja suundusime bussi peale, et oma kõrvalküladesse magama minna. Enamus rühmast ööbib Baflos ja seal on ka bussipeatus, aga Hetu-Johanna, Anneli-Henrik ja Iiob-Oskar elavad veel 4km kaugemal Eenrumis ehk meie saime otse oma hostide autodega koju ja jäime ilma grusiinide bussidraamast, mistõttu teiste kojusaabumisaeg veel pool tundi hilines. Tantsuvihtumisest niisked rahvarõivad rippu, karge dušš ja lootus, et palavus liialt und ei sega ja lühike öö saigi alata.

(DISCLAIMER: palav oli ikkagi, aga vähemalt kuivasid riided lühikese öö jooksul hommikuks ära ja sai need uuesti kell 7:45 selga panna!!!)

Hetu

Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga