Aeg tähelepanekuteks

Reis on nüüd seljataga ning paslik oleks asi kokku võtta ja mõned tähelepanekud teha.

Päev Amsterdamis sai kindlasti veedetud nii sisukalt, kui võimalik. Mitmele meist oli see linna teine, kolmas või korduvkülastus, kuid sellise seltskonnaga ikka esimene kord. Hostel ületas igasugused ootused ning kohustusliku poodlemiseni jõudsid eranditult kõik.

Festivalinädal oli samuti sisukas, see-eest ka pikk ja pole mõtet tagasi ajada – üsnagi kurnav. Temperatuur ulatus mitmel päeval 32 kraadini, pakkumata sealjuures leevendust tuulest. Leitsak valitses muidugi ka suures küünilaadses hoones, kus asus pealava, seega tuli esinedes kinni püüda nii mõnigi laubalt langev higitilk ning lavatagusesse õuelasse väljusime iga kord tilkuvate nägude, selgade, käte ja jalgadega. Kusjuures – lootsime 30-kraadisest kuumusest naastes Eesti ilmast leevendust leida, kuid kogu kesk-Euroopa kuumakrempel oli selleks hetkeks ka Tallinnasse jõudnud – õues puhus näkku 26-kraadine briis.

Festivali korraldus, ülesehitus ning baaride, söögiputkade ja väiksemate lavadega õueala olid aga vägagi meeldivad. Tegemist oli üllatavalt suurejoonelise ettevõtmisega, mida külastab ühe peakorraldaja Davidi sõnul igal aastal kokku umbes 25 000 inimest (vs Viljandi Folk – ca 50 000). Väikesesse Warffumi külla sõidab õpitubadest ning kontserditest osa saama huvilisi üle kogu Hollandi. Esinesime iga päev 1-2 korda. Hostide sõnul oli sel aastal programmis aga tavapärasemast rohkem vaba aega, mille sisustasime kuumuse leevendamiseks kanalis ja basseinis ujumise, kohalike vaatamisväärsustega tutvumise (külatuur, veski, tamm), rühmakaaslastel külas käimise (suur lõimumine) ja riieteta voodis lamamisega.

Teised festivalil osalenud trupid loetles Hetu sissejuhatavas postituses juba ette, kuid nagu sellistel väljasõitudel ikka, oled justkui mitmel reisil korraga – ühest küljest sihtriigis, teisalt poole jalaga ka kõikides nende riikides, kes esinema on tulnud. Kavad, laulud ja tantsud olid meeletult eriilmelised, särtsakad ja põnevad. Ega just iga päev keenlasi, boliivlasi, jaapanlasi, grusiine ei kohta ega nende kultuuripärandiga tutvu. Küll aga on ehk mainimist väärt, et enamus välisriikide kavad olid meie mõistes autorilooming või lavarahvatants, mille teadlikum pilk kohe ära taipas. Sellest ei lasknud me end aga häirida ning nautisime nii teiste kui enda esinemisi siiski täiel rinnal.

Ka host-peredes majutumine, mida me varem festivalidel teinud ei ole, oli kindel kordaminek. Kohalikud võtsid meid megasoojalt vastu, aitasid nõu ja jõuga kohu festivali vältel, vaatasid tulihingeliste fännidena kõiki meie esinemisi ning seisid meie eest siis, kui olukord seda nõudis (Epu grusiinide postitus annab olukordadest hea aimduse). Külalislahkuse tipp! Saime kõik hästi läbi, mõni lausa sõpradeks ning tülli omavahel ei läinud. Nii mõnigi pisar sai pühapäeva öösel meie lahkumisel valatud. Arvan, et võin kõigi eest kõnelda, kui ütlen, et meil vedas oma peredega meeletult. Ka neile proovisime olla külalised, keda hiljem hea sõnaga meenutada. Arvan, et õnnestusime.

Tähelepanekutest nii palju, et:

Holland on üsnagi eriilmeline maa. Amsterdam erines ilmselgelt igas mõttes totaalselt ca 2000 elanikuga Warffumist, kus festival aset leidis. Külaelu oli tõsiselt tunda nii inimestes (kõik tunnevad kõiki ning autoaknast tervitatakse ka kõrvalküla elanikke nimepidi) kui ka olmes (kommuuniloomad külapargis, mitmed lehmade-kitsede-kanade-hobustega farmid, rattaga läbitavad vahemaad, üks külapood ja lõputud põllud mõlemal pool teed). Kohalikud elavad rahulikus ja idüllilises rütmis, kortermaju peaaegu et pole ning Amsterdami kui suurlinna suhtutakse pigemini jahedusega.

Autodest rääkides olid külaelanikel äärmiselt pisikesed autod. Eestis oleme tänavapildis harjunud nägema umbes Subaru Outbacki või Toyota Corolla suuruseid masinaid, kuid seal oli vaid mõni üksik selline masin. Autod olid kahe või nelja uksega, kuid viimase puhul tõesti “mini” suuruses. Amsterdami vahel oli näha ka palju mopeed- või Smart-autosid. Samas olid ka tänavad pigem kitsad.

Tundub, et neile meeldib süüa asju, mis on friteeritud, ja ka asju, mis on sai :). Kamba peale sõime ja proovisime nagu muu seas ära: massiivsetes kogustes nii soolase kui magusa kattega (kuid peamiselt siiski magusaga) saia; frititud kroketid igasugu täidistega (singi-juustu, liharaguu, lihtsalt gravy); friikad niisama või majoneesi-sibula toping’uga; stroop-vahvlid; frikandel’id, mis ei ole frikadellid, vaid (friteeritud) hakklihast vorstikesed (võib olla ka kotleti/pikkpoisi kujuline); kõiksugu juustud (talupoegade majapidamises olevat külmikus olnud kolm massiivset juustukera, mida nad öösel lahendamas olid käinud); nagu kord ja kohus ka palju krõpsu.

Hostid olid väga lahked, kuid kui kodus esitati näiteks küsimus, et kas soovid midagi juua, siis ei lisatud kunagi juurde, et mida neil joogiks pakkuda on. Me ju tavaliselt ikka küsime, et “mida ma võin sulle pakkuda, valikus on see, teine ja kolmas”. Nii mõnelgi tuli seega ebamäärasusest vastata “vett” või “ma ei soovi praegu midagi” 🙂.

Rattateedest ei saa kahjuks üle ega ümber. Infra selleks on ideaalne, kõigil on kodus jalgratas, isegi elektriratas. Meie külade vahel jooksis autotee kõrval alati sama lai kõnni- ja rattatee, kohalikud isegi sõidavad igale poole rattaga. Amsterdamis olidki peamised sõidukid rattad ning autosid ei olnud kesklinnas vaat et nähagi. Küll aga olid ratturid seal pigemini nahaalsed ning kellelegi ette jäädes said vähimagi vaevata sõimu ohvriks.

Tuleks öelda midagi kokkuvõtvat, seega ütlen, et oli tõepoolest igati vahva reis! Lõppu mõned värvikamad ja huvitavamad reisi jooksul käibele läinud sõnad ja fraasid:

Ja hoor / prima hoor → hollandi keelest tõlgituna tähendab “jah, räägitud/kuuldud” või “selge pilt” ehk midagi, mida ütled jutu või kokkulepitu lõpetuseks. Läks käibele iseenesest mõistetavatel põhjustel.
“Marcel läks jälle liiga kaugele.”
Muidugi “Grussilaul”, mis on loodud “Mäe otsas kaljulossis” viisile, kuid sõnad peavad seekord jääma konfidentsiaalseks.
“Grussisussid”
“See hetk kui sööd tatart, aga oled grusiin.”
“TULE VAATA MUL ON KODUS ŠEAD.”
“Hot water party.”
“Hapupiim oleks vaja palun inglise keelde tõlkida.”
“Mhh mhh maisaaaaaa.”
“VANGI”