Meist

Leesikad on umbes 200-liikmeline Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel. Tantsime nii eesti pärimuslikke tantse elava muusika saatel kui ka uut, rahvamuusikatöötlustele loodud koreograafiat.

Väiksemate tantsijatega püüame tantsude ja mängude kaudu õppida tunnetama iseennast, ruumi, rütmi, kaaslasi. Vanemate puhul on tantsutehniliste oskustega peaaegu sama oluline tantsust mõtlemine ja rääkimine, eesti tantsupärimuse tundmine, aga ka oskus tantsu vaadata ja mõtestada. Esineme nii koolisisestel kui ka üle-eestilistel sündmustel. Kord paari aasta tagant käivad vanemad rühmad esinemisreisidel välismaal.

Leesikad tegutsevad Tallinna Prantsuse Lütseumis 2005. aastast.
Ansambli kunstiline juht on Kristiina Siig.

Ajalugu

Leesikad alustasid tegevust Tallinna Prantsuse Lütseumi folkloorirühmana 2005. aastal ja sellele pani aluse Kristiina Siig (Kapper), tol ajal lütseumi 11. klassi õpilane.

2006. aasta sügiseks oli lapsi juba kahe rühma jagu. Et suvel oli tulemas noorte tantsupidu, keskenduti tantsupeo tantsudele, läbiti edukalt konkurss ja saadigi peole. Pärast seda on Leesikad osalenud kõigil riiklikel tantsupidudel (üld- ja noortepeod, meestetantsupeod), samuti 2012. aasta Soome-Eesti tantsupeol Tamperes.

Üheksandast tegutsemishooajast kasvas ansambel nii suureks (ligi 150 liiget), et ühest õpetajast enam ei piisanud. Praegu on Kristiina Siig Leesikate kunstiline juht, keda abistavad rühmade juhedamisel mitmed head tantsuõpetajad.

2012. aasta sügisel alustas tööd pillirühm Kaarel Kõivupuu juhendamisel. 2014. aastal võttis selle ülesande enda peale lütseumi tolleaegne õpilane ja nüüdne vilistlane Kaarel Pogga. Praegu tegutseb pillirühm noorte muusikute pilliklubina: õpitakse koos ja üksteiselt. Mõnikord kutsume külalisi endale õpitube tegema.

Leesikad kuuluvad Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) liikmete hulka. 2020. aastal valis ERRS Leesikad aasta kollektiiviks.

Repertuaar

Rahvamängud ja -laulud on jätkuvalt au sees, kuid Leesikad on eeskätt tantsuansambel. Suurima osa Leesikate repertuaarist moodustavad eesti pärimuslikud tantsud ja nende originaalilähedased seaded (autorid Kristjan Torop, Kalev Järvela, Sille Kapper jt), lisaks valitud tantsuloojate autoritantsud ja tantsupidude repertuaar.

Ansambli kunstilise juhi Kristiina Siia valis ERRS 2015. aasta loojaks. Tema tantsudega on Leesikad võitnud nii uute tantsude konkursse kui ka Koolitantsu. Nendeks tantsudeks on inspiratsiooni andnud ikka traditiooniline tants ja muusika.

Esinemised, festivalid, sõprusrühmad

Leesikad esinevad kooliaktustel ja -kontsertidel, kuid rohkem väljaspool kooli ja väga erinevatel kultuuriüritustel. Suurematest festivalidest-konkurssidest väärib nimetamist Koolitants, kus ansambel on olnud nominentide hulgas, pälvinud nii eripreemiaid kui ka laureaadi tiitli. Samuti on Leesikate õpetajate looming ansambli esituses pälvinud auhindu uute tantsude konkurssidel.

Laste ja noorte jaoks on eriti oodatud esinemisreisid välisriikidesse. Leesikad on osalenud festivalidel ja esinenud kümmekonnas Euroopa riigis, lisaks Taiwanil, Mehhikos ja Filipiinidel.

Leesikatel on sõprusrühm Leedus Panevežyses ja Panevežyse linnapäevadel on esinemas käidud mitu korda. Sõbrustatakse ka Riia Prantsuse Lütseumi tantsuansambliga Auseklītis, üksteisel on külas käidud. 2012. aasta kevadel võõrustati koolikaaslaste abiga tantsukooli Tamm Kreiz õpilasi Bretoonimaalt.

Põnev on Leesikate koostöö rahvakunstiansambliga Leigarid. Leesikad on selgeks õppinud Leigarite looja, eesti folkloristi ja tantsu-uurija Kristjan Toropi ning tema mõttekaaslaste loodud programmi ja tantsivad seda suviti koos Leigaritega Eesti Vabaõhumuusemis. Koostööd teeme ka muude projektide raames. Lisaks on Leesikate koostööpartner MTÜ Kann lurk ne, kes tegeleb Pakri saarte tantsupärandi talletamise, uurimise ja tutvustamistega. Koos Kann lurk nega on antud töötube nii Viljandi pärimusmuusikafestivalil kui ka traditisoonilise tantsu festivalil Sabatants.

Inimesed

Kristiina Siig

Leesikate kunstiline juht

“Minu jaoks on tantsuõpetajana kõige rõõmustavamad hetked need, kui näed, kuidas tantsija mõtleb. Kas ta siis proovib omaette mingit kombinni ja avastab, et “vale jalg” jääb vabaks või esitab keerulise tantsufilosoofilise küsimuse - see, et ta mõtleb ja töötab kaasa, annab mulle kirjeldamatu motivatsioonisüsti!”

Kristiina Siig on lõpetanud koreograafia eriala Tallinna Ülikoolis ning käsil on magistriõpingud Tartu Ülikooli folkloristika erialal. Ta on traditsioonilise tantsu festivali Sabatants üheks eestvedajaks ja olnud lavastajaks Noorte Tantsupeol. Tema tantsulooming on pälvinud auhindu üleriigilistel konkurssidel. Kristiina on Prantsuse lütseumi vilistlane, Leesikatele pani ta aluse 11. klassi õpilasena.

Hedvig Haarde

“Mulle meeldib, et tants on niivõrd eripalgeline. Tantsijana saan end tunda ühtaegu vabalt ja lasta end õpetajal juhtida, kuid samas võib tantsutekst nõuda tugevat keskendumisvõimet ja ajutööd. Olen õnnelik, et oskame eristada pärimustantsu ja lavarahvatantsu. Pärimustantsu puhul naudin kerget piiride kompamist ja võimalust improviseerida, lavarahvatantsu puhul saan alati enda võimeid proovile panna. Lisaks on tore, et saad tantsu ajal oma emotsioone paarilisega jagada, ja tõepoolest, õige paarilisega on tõesti võimalik mitu tundi järjest labajalga tantsida.”

Hedvig on Prantsuse Lütseumi vilistlane. Leesikatega liitus ta 2008. aastal, olles seega lähedalt näinud ansambli kasvamist ja kujunemist. 2019. aastal lõpetas Hedvig Rahvatantsujuhtide kooli.

Karel Vähi

"Mind on alati paelunud muusika ja liikumise sümbioos. Eesti tants on niivõrd mitmekülgne ja samas omanäoline - ja mis peamine, kõige siiramalt tantsitakse sedasi Eestis - et ennast sellele pühendada on lõputult huvitav. Mulle meeldib jälgida tantsijaid, kes püüdlevad täiuse poole. Üks suurimaid väljakutseid ongi jõuda selleni, et nii keha kui ka miimika täiendaks teineteist - et tantsija jutustaks lugu!"

Karel Vähi jagab oma tantsujuhi tegemisi Tallinna ja Tartu vahel tegeledes nii laste kui täiskasvanute õpetamisega. Karel on lõpetanud Rahvatantsujuhtide kooli ning omandanud teadmisi ja kogemusi nii maakondlike kui üle-riigiliste tantsupidude lavastusmeeskonna liikmena.

Leesikaid nõustab rahvarõivaste valmistamisel ja kandmisel spetsialist Lembe Maria Sihvre.

Meie rõivaid haldab Leesikate lapsevanem Tuuli Keerberg.

Lisaks on meil palju abilisi lapsevanemate, vilistlaste ja teiste tuttavate hulgas. Suur-suur aitäh neile!

Rahvarõivad

Leesikate rahvarõivad on valminud kvaliteetsetest ja vastupidavatest materjalidest käsitööna. Väga suure osa riietest on valmistanud lütseumi õpilased ise käsitöötundides – täname oma käsitööõpetajaid! Samuti on professionaalsete tegijate juhendamisel riideid valmistanud Leesikate lapsevanemad ja sõbrad. Suur aitäh!

Meie rõivaste valmistamist on aidanud rahastada Eesti Kultuurkapital, Laulu- ja Tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetuste programm ja kultuuriprogramm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019”.

Leesikate poisid kannavad Saaremaalt ja Põhja-Eestist pärit rõivaid.

Tüdrukutel on Kihelkonna, Jämaja, Lihula, Jüri, Koeru, Pakri ja Võnnu kihelkonna komplektid.