Siit leiad trenniajad 2024/2025 hooajal.
Leesikatesse on oodatud kõik Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased ja vilistlased, teistest koolidest võtame segarühmadesse vastu noormehi ja täispaare.
Uute tantsijate jaotuse gümnaasiumirühmade vahel teevad õpetajad sõltuvalt tulijate varasemast tantsukogemusest, klassist/vanusest, praeguste rühmade soolisest koosseisust jm.
E kell 12:40-13:25
K kell 13:35-14:20
Õpetajad Hedvig Haarde ja Karel Johannes Vähi
T kell 12:40-13:25
N kell 13:35-14:20
Õpetajad Kristiina Siig ja Hedvig Haarde
E kell 14:25-15:25
T kell 13:35-14:35
Õpetajad Karel Johannes Vähi, Kristiina Siig ja Hedvig Haarde
T kell 14:45-15:45
N kell 14:45-15:45
Õpetajad Kristiina Siig ja Hedvig Haarde
E kell 15:30-16:45
K kell 15:30-16:45
Õpetaja Kristiina Siig
E kell 16:15-17:45
K kell 16:15-17:45
Õpetajad Karel Johannes Vähi ja Hedvig Haarde
T kell 16:15-17:45
N kell 16:15-17:45
Õpetaja Kristiina Siig
E kell 18:00-20:00
K kell 18:00-20:00
Õpetajad Karel Johannes Vähi ja Hedvig Haarde
T kell 18:00-20:00
N kell 18:00-20:00
Õpetaja Kristiina Siig
Pillirühm alustab tegevust oktoobris.
Õpetaja Katariina Nelli Tiisler
Palun harjutame väiksest peale kohusetundlikku suhtumist trenni, see
tuleb kasuks ka edaspidises elus. Trenni ei tohi segamini ajada
pikapäevarühmaga, mis on eeskätt vanemate mugavuseks mõeldud
koolipäevapikendus. Tantsurühma kuulumisega võetakse juba väiksena
vastutus tantsupaarilise ja rühmakaaslaste ees ja puudumine segab
teisi tantsude õppimisel: n-ö tühja kohaga või kujuteldava paarilisega
on raske harjutada. Enne suuremaid esinemisi tuleb ette ka lisaproove,
mis toimuvad tavarežiimist erineval ajal, kuid millest puududa ei saa.
Neist annab õpetaja teada võimalikult varakult.
Kui laps on haige või on mõni muu mõjuv põhjus, palun andke
puudumisest meili (leesikad@gmail.com) teel teada.
Tüdrukutel T-särk/ mugav pluus, retuusid, mille peal võiks olla lühike seelik. Poistel T-särk ja vastavalt aastaajale lühikesed või pikad püksid. Treeningjalanõuks sobivad võimlemissussid/ balletisussid või õhukese tallaga sportlikud jalanõud, soojal ajal võib tantsida ka paljajalu. Ainult sokkis ei tohi trenni teha (libe ja ohtlik). Need rühmad, kellel on olemas Leesikate ühtne trenniriietus, võiksid seda kanda.
Igal Leesikate rühmal on oma rahvarõivad. Enamasti saab laps rahvariided enne esimest esinemist ja kannab neid kuni rühmast lahkumiseni või riietest väljakasvamise või muu õpetaja nimetatud põhjuseni. Kuna rahvariided on kallid igas mõttes (varaline ja hingeline), peab neid hoidma ja hooldama vastavalt Leesikate rahvarõivajuhendile. Kui mõne esemega midagi juhtub, peab tantsija kompenseerima selle turuhinna või asendama rikutud-kadunud eseme samaväärsega.
Leesikad on Tallinna Prantsuse Lütseumi tasuline huviring, mille õppetasud kehtestab Tallinna Linnavalitsus.
1.–4. klass 25 eurot kuus
5.–9. klass 30 eurot kuus
Gümnaasiumi segarühm ja valiksegarühm 35 eurot kuus
Tasumine toimub igakuiselt väljastavate arvete alusel.
Leesikate pillirühm tegutseb pilliklubina meie MTÜ juures ja õppemaks on 18 eurot kuus. Nii pilli- kui ka tantsurühma tegevuses osalejad maksavad ainult pillirühma osa.
MTÜ Leesikad a/a EE712200221063260718
Noorematel rühmadel toimub tavaliselt enne jõule avatud tund,
mida vanemad saavad vaatama tulla.
Kevadisel koolivaheajal toimub tantsulaager (tavaliselt
koolivaheaja esimesel nädalavahetusel). Alates 2017/2018. õppeaastast
on laager aprillikuu vaheajal. Laagris tehakse kolme päevaga ligi kuu
jagu tavatrennide tööst, seega on laagrist puudumine võrreldav terve
kuu trennide vahelejätmisega. Lisaks on laagril keskne roll seltsielu
edendamise osas. Praegused suured on väga-väga toredad ja hästi tugeva
rühmaidentiteediga ning väikestele igati eeskujuks. Kuigi leesikatega
on võimalik liituda ka vanemates klassides, on "põhitegijad" ikka
need, kes on algusest peale käinud ja nii "tantsumatsu" kui
seltsielukombeid jagavad!
Nii nagu Tallinna Prantsuse Lütseumis õppimise loomulikuks osaks on
kultuurisündmuste külastus (teater, näitused, kontserdid jms), on
Leesikate loomulik osa
tantsu- ja pärimuskultuurialaste sündmuste
külastamine-osalemine ning hiljem ühine analüüs. Mida vanemaks
leesikad saavad, seda rohkem esinemisi, laagreid, seltsiüritusi ja
muid ettevõtmisi neid ees ootab.
Vanemad leesikad saavad rühma tegevusega seoses panna end proovile ka
teistel neid huvitavatel aladel: teha videoklippe, plakateid,
lendlehti, korraldada rühmaüritusi. Suuremad tüdrukud saavad käed
valgeks rahvusliku käsitöö valdkonnas, sest rahvarõivaste täiendamist
ja uuendamist teeme võimaluse korral kursusena. Noormehed on
tööõpetuse õpetaja juhendamisel valmistanud pulgatantsu keppe.
Suviti saavad Leesikad
esinemispraktikat Eesti Vabaõhumuuseumis. Oma välisreisidel,
aga ka kodumaistel ülesastumistel esitavad Leesikad eesti folkloristi
ja tantsu-uurija Kristjan Toropi ning tema mõttekaaslaste ja õpilaste
loodud programmi Eesti eri piirkondade tantsudest, mängudest,
lauludest. Seda kava nimetame muuseumikavaks ning esitame kokkuleppel
Toropi asutatud Leigarite ansambliga. Nemad esitavad kava variatsioone
juba 1969. aastast igal suvel laupäeval ja pühapäeval Eesti
Vabaõhumuuseumis. Et saada esinemispraktikat ja omandada
muuseumiprogramm, on oluline ja suurepärane võimalus käia suviti
vabaõhumuuseumis. Sõltuvalt tantsijate vanusest, varasemast kogemusest
ja eesseisvatest esinemisreisidest võib suvine muuseumis käimine olla
mõnel aastal päris vabatahtlik, teisel kohustuslik (tarvis käia suve
jooksul teatud arv kordi). Muuseumikavas osalemisega käib kaasas veel
rida erinõudeid (peale kordade arvu) ka registreerumise jm kohta, mida
tutvustatakse iga kord eraldi suvehooaja alguses.
Ei ole liialdus väita, et Leesikate rahvarõivad on oluliselt
täielikumad ning kallimad kui enamikul laste- ja noorterühmadel. Meie
rõivad on valminud kvaliteetsetest ja vastupidavatest materjalidest
käsitööna. Väga suure osa riietest on valmistanud lütseumi õpilased
ise käsitöötundides – täname oma käsitööõpetajaid! Samuti on
professionaalsete tegijate juhendamisel riideid valmistanud Leesikate
lapsevanemad ja sõbrad. Suur aitäh! Meie rõivaste valmistamist on
aidanud rahastada Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvatantsu ja
Rahvamuusika Selts, Kultuuriprogramm „Saarte pärimuslik
kultuurikeskkond 2015–2019”.
Leesikate poisid kannavad Saaremaalt ja Põhja-Eestist pärit rõivaid,
tüdrukutel on Kihelkonna, Jämaja, Lihula, Jüri, Koeru, Pakri ja Võnnu
kihelkonna komplektid. Kui vanasti pärandati riideid põlvest põlve,
siis ka nüüd peavad rõivad jaksama teenida mitut põlvkonda Leesikaid.
Niisiis palun mitte suhtuda rahvarõivastesse kui tänapäeva odavasse
kiirmoodi.
Loe lähemalt rahvarõivaste hooldamisest
Aksessuaarid ja lisavarustus