Meil oli eile väga tegus, tore ja meeldejääv päev!
Ärkasime hommikul vara, et sõita teises linnas asuvasse algkooli aktusele esinema. Me pidime bussi sõiduks olema täisrahvarõivis enne esinemist olid kõik üsna väsinud, kuid elevil. Esinemine läks hästi, pisikesed apsakad olid, kuid see-eest publik oli väga põnevil ja elas meile kaasa. Oli väga tore näha, et publikule meeldis. Saime palju positiivset tagasisidet, mis tegi tuju veelgi paremaks. Enne ja pärast pakuti kooli poolt meile limonaadi mida sai ka kõvasti bussi kaasa võetud😉
Peale esinemist sõitsime bussiga ujuma. Kuna bussisõit oli pikk, siis paljud riietusid lahti bussis, mis oli omaette ettevõtmine. Kuna bussis oli koguaeg palav pritsisime ennast veega ja tegime tuulg lehvikutega. Basseini juurde jõudes tuli välja, et peame rahvarõivaid õuekabiinides vahetama, kuhu paistis lauspäike. Selleks hetkeks kui trikood ja ujumispüksid olid jalas olid kõik juba tulikuumad, külm bassein oli väga tahetud.
Basseinis oli ühtaegu karastav ja lõbus, sest saime sõpradega palli mängida, koos süüa ja juttu ajada. Tahtsime rühmaga vees võrkpalli mängida, seega otsisime endale palli, peale mõnda aega mängimist tuli tüdruk ja palus palli endale (see oli tema oma, aga me ei teadnud seda). Peale seda otsisime uue palli (mõlemad pallid ulpisid niisama vees ja me arvasime, et need on kõigile) ja hakkasime siis sellega mängima, kuid siis tuli järgmine tüdruk ja ütles et see on tema. Andsime talle ta palli ja ta taganes vees palliga tantsides meile otsa vaadates. Siiani on Poola inimesed meile palju nalja valmistanud🤭. Peamine oli ikkagi see, et kõik olid väga heas tujus.
Pärast ujumist oli kõigil kõhud väga tühjad, nii et läksime lõunat sööma. Lõunasöögi eelroaks pakuti suurt kausitäit suppi ning pearoaks oli risotto-laadne toit, aga kuna eelroog oli nii toitev siis peaaegu mitte keegi ei söönud pearooga.
Peale söömist oli meil natukene vaba aega järgmiseks esinemiseks ja otsustasime poodi jalutada, kust tahtsime osta juua ja jäätist. Meie rühma peamine “thing” on see, kui suur on UV ja alati enne õue minemist vaatame UV üle, seega teadsime täpselt poodi jalutades, et see oli 8 ning muidugi oli meil päiksekreem peal:)
Peale poeskäiku jahutasime ennast külmas trepikojas, kust oli raske lahkuda. Kui olime pannud end rahvarõivisse saime teada, et esinemist lükati pool tundi edasi ja et meie tantsime viimastena. Samuti öeldi, et saame ainult kaks tantsu esitada, aga olime teadnud ja harjutanud 20-ne minutilist kava ning see teadmine ei rõõmustanud kedagi. Vahepeal öeldi, et võime mängualale mängima minna, aga meil olid juba rahvarõivad seljas. Õues olles tuli meie juurde mees, kes käis meist koguaeg pilti tegemas.
Teine esinemine läks meil enam-vähem, sest lava oli väike. Kuna eelnevalt oli tulnud välja, et saame esitada ainult 2 tantsu, siis anusime ja palusime Karelit, et saaksime esitada ka laevamängu. Kui siis lõpuks laval laevamängu kord oli, siis kõik koperdasid ja kukkusid üksteise otsa, kuid see tekitas palju rõõmu ja naeru. Sellel esinemisel ei olnud peaaegu üldse publikut, mis oli natuke nekurb, aga see-eest elasid meile kaasa teised esinejad ja meie saatjad.
Kui esinemine lõppes oli aeg õhtusöögiks, mis oli tund aega hiljem, kui lubatud, nagu siin kõikide kellaaegadega on🫠. Söögiks oli väga suur ja pikk seenepirukas, mis enamuselt koosnes saiast ja enamusele see ei meeldinud. Peale saia söömist seadsime koos bussiga suuna ööbimiskohta. Kui buss juba sulgema hakkas, astusid bussi ei kusagilt Indiast pärit poolik tantsurühm, mille peale küsis meie pillimees Mia:” Kust nad tulid ja mis nad siin teevad?!” Sellepeale vastasid nad, et meie bussijuht viib nad nende hostelisse, mis on 4 minuti kaugusel. Miks nad ei jalutanud, miks nad kogu rühmaga koos ei olnud ja miks me sellest midagi ei teadnud, on siiani kõigile arusaamatu.
Peale ootamatute külaliste maha panekut ütles Karel, et lähme poodi, mis oli peale basseiniskäimise päeva teine parim osa. Poes olles juhtus Rasmusel õnnetus, ajades limonaadi maha, mille peale kohalikud Poola poisid hakkasid meie peale kõva häälega poola keeles karjuma ja meid jälitama, mis oli omakorda huvitav kogemus.
Kooli tagasi sõites jagasime Kareliga bussi tagaosas päevast muljeid, rääkisime lugusid ja vaatasime päikeseloojangut. Enne öörahu tahtsime kadrelit harjutada, kuid enne kui tantsuni jõudsime, kukkusid Erki ja Lucas kivisel asfaltil ning saime osutada esmaabi. Õnneks on poisid enamvähem terved. Öösel otsustasid poisid melonit tükeldada ja seda lahkelt kõigile jagada:))
Juba selle kahe päevaga oleme rühmaga nii palju lähedasemaks saanud ja meil on väga tore koos olla, sama lugu ka kõigi poolt palavalt armastatult Kareliga.
Eilne päev oli väga tegus ja meeldejääv, saime kaks korda esineda ja ka ujumas käia. Päev oli täis rõõmu, nalju ja vahvaid hetki.
Kuigi reis on alles kaks päeva kestnud, on meiega palju juhtunud ja saatjad on meid palju kiitnud😉
Lisa kommentaar