Täna on viimane päev ja kuna õhtu oli nii lõbus, siis järgmisel hommikul suutsin ignoreerida mõlemad äratused ja sain vaevu hommikusööki süüa, kui juba tuli bussi minna, et sõita lootose kasvandusse. Meile järgnesid terve tee turvad, kes vaatasid, et me auto alla ei jääks. Seal nägime bambusepuust ehitatud maja, millele betoon peale oli krohvitud. Majad ümbritseti bambusega, sest see hoiab taifuunid majast eemale. Pesu pesti seal lähedal olevas jões.
Lootosed kasvasid majade vahel ehitatud põlve sügavuses tiigis, mille mudasesse põhja oli lihtne kinni jääda või hoopis libiseda. Juba ara õitsenud lootoste seemneid saime ära korjata. Seejärel pakuti meile lootose jääteed ja jellyt, mis meenutas kiselli.
Lõunat sööma minnes anti meile pähe kohalikud koonusmütsid, millega nägime välja nagu oleksimegi sealsed talumehed. Mütse sai ka osta, ning kuna kohver on juba täis siis võibolla peab mütsid pähe panema ka lennujaamas, et need kuskil kotis katki ei läheks.
Lõuna oli väga maitsev ning Miina sõi lausa seitse kanakoiba. Peale söömist oli võimalik mängida mängu ja võita jook. Ma võitsin jäätee.
Pärast väikest mängu oli meil lehviku sarnase asja tegemise, mis nägi välja nagu Eesti vanaema miniluud. Tuult see küll ei anna, vaid toob rahaõnne ja lisaks viib ka halvad vaimud eemale. Seda meisterdasime siis nii, et meil oli kõigil väike punt kuivanud viljavarsi ja siis mingit värvi paela. Viis neist olid lühikesed, mida kasutasime väikeste puntide sõlmimiseks ja üks neist oli suur, mida kasutasime kõigi kokku sõlmimiseks. Pärast saime ka seda dekoreerida. Saime kohalikelt kingituseks ka natuke maiustusi.
Lõpuks alustasime oma pikka sõitu kauaoodatud inna, Taipeisse. Taipeisse jõudes käisime vaatamas Taiwani presidendi memoriaali, kes rajas siia valitsuse. Täpselt täistunnil toimus memoriaali ees valvurite vahetus.
Peale seda sõitsime metrooga 101 towerisse. Liftiga läksime ülesse ja ka alla harjumatult kiiresti, tundus nagu oleks sõitnud ainult viiendale korrusele. Kohale jõudnud, tegime linnavaadetest ja silmapiiril olevatest mägedest pilte.
Siis algas meie vaba aeg, mille ajal tuli meil ka otsida endale õhtusöök. Viiekesti, üks nendest giid, sõitsime odavamasse kaubanduskeskusesse (ümberringi olnud poed oleks rahakotile liiga teinud). Metroos pileteid ostes saime endale ka sõidukaardid. Kaubanduskeskuses läksime laiali ja ostsime endale kotitäie suveniire. Me kaua ei tahtnud toidukohta otsida, vaid sõime Subways, aga paljud kulutasid enamus aega mõne omapärasema söögikoha leidmiseks. Vahepeal sai Laura juttu ajada uudishimuliku kohalikuga, kes isegi teadis, kus Eesti asub. Kui aeg kätte jõudis, et tagasi minna, jäid Stefan ja Rasmus veidi hiljaks, mis pani veidi muretsema, eriti sellepärast, et me vales peatuses maha pidime minema, sest metroo lõpetas service’i. Metroos saime jutustada giidiga ja jagada oma muljeid. Sealjuures rääkis Nini (meie giid), et mitmeid aastaid tagasi siinsamas metroojaamas toimus suur tapmine, milles suri neli ja sai haavata kakskümmend kaks inimest. Sellepärast saime ka teada, et Taiwanis on surmanuhtlus, sest tapja mõisteti surmanuhtlusele. Lõpuks jõudsime bussi juurde ja siis ma avastasin, et oleks võinud wc ära käia, sest ees ootab kahe tunnine sõit.😧
Iiris ja Laura
Lisa kommentaar