☀️Väikses päiksepoolses toas

~Minu südames sa elad…

Armsad lugejad, kes te nii uudishimulikult meie tegemisi jälgite —

meie seekordne Tšehhi lõbureisike saabki endale lõpupunkti, kuid enne, kui jätame teid pingsalt meie järgmisi maailmaavastusi ootama, saate veel ühe ilukirjandusteose mõnusaks lugemiseks.

Igas „Minu …” reisiraamatus on olemas peatükk Kreeka jumalate Hephaestuse ja Athena auks, nii ei jää ka siinkohal mainimata Karlovy Vary arhitektuurilised suurteod.

Esitleme teile: Karlovy Vary arhitektuuri rubriik ✨

Ühegi linna hoonestust ei saa mõista ilma selle ajalugu tundmata, seega esmalt on siin teile Karlovy Vary ajalugu 101:

Linn sai linnaõiguse aastal 1370 Püha-Rooma riigi (jah, selline õudus eksisteeris siis) keiser Charles neljandalt (kes kusjuures asutas Prahas omanimelise ülikooli ja teda saab süüdistada ka Praha uue linna (mis on nagu vanalinn aga natuke uuem) ehituses). Sellest kakssada aastat hiljem pärineb legend linna rajamisest, mis lühidalt käib nii: ekspeditsiooni ajal metsas kukkus üks seltskonna jahikoertest kuumaveeallikasse ning kui looma appihüüete peale kohale jooksnud kütid olid allika vett maitsnud, avaldas see neile nii suurt muljet, et kutsusid lausa keisri (sellesama Charles neljanda, oli tal ikka palju asju teha) kohale. Vett joonud Charles kuulutas allika ravivaks ja lasi sinna kohale ehitada spaa. Vastasutatud linnas oli kaua vaid mõni elanik, kelle ainuke point oli kuumaveeallikate eest hoolitseda (masendav elu), kuid see sai oma raviva vee tõttu kiiresti populaarseks. Hoolimata paarist väikesest ebamugavusest (üleujutus, tulekahjud ja Kolmekümneaastane sõda) jätkas linn kasvamist-arenemist tõeliseks spaakuurortiks, kus käisid nii mõnedki tolleaegsed kuulsused — meie jaoks suht tundmatud isikud. 19. sajandi lõpus ehitasid kaks arhitekti, Ferdinand Fellner ja Hermann Helmer (nende vanematele vist meeldisid alliteratsioonid) linna täis igasuguseid ilusaid Art Nouveau stiilis maju. Kusjuures, Karlovy Vary sai raudteeühenduse samal aastal kui Balti riigid — 1870. Kahjuks rikkus I maailmasõda ilusa linnaidülli ära ja asjad läksid veelgi halvemaks, kui pildile ilmus natsism. Üks raamatukaupmees asutas kohaliku natsipartei ja aastal 1938 esitas tema mõttekaaslane kaheksa Karlovy Vary nõudmist, millega määrati Sudeedimaa sakslastele eraldi staatus, kuid mille tegelik eesmärk oli hoopis Tšehhoslovakkia lõhkuda ja seda kontrollida (mis ei tohiks üllatada kedagi, kes Hitlerist midagigi teab). Samal aastal läks Karlovy Vary Saksamaa koosseisu, aga kohalikud sakslased koliti ümber ja mis veel toredam, linn sai II maailmasõja pommirünnakutes kannatada (legaalsetel põhjustel pean mainima, et mõtlen seda toredust naljaga). Pärast sõda sai tervest Tšehhist osa idablokist ja nende nõukaajal ehitati osa Karlovy Varyst samasuguseks nagu Mustamäe. (Sorri, aga sovetlik arhitektuur on kohutav, olgugi et sellel ajal ehitati ka ühes varasemas blogis mainitud filmikaamera kujuline hotell.)

Nüüd, kui teil on natukenegi aimu, kui suurejoonelise ajalooga linna me külastasime, on aeg välja tuua Karlovy Vary olulisemad ehitised…

Spaa(d), kohalikus keeles lázné(d). Neid on läbi aegade linna peale kokku olnud mitmekümneid, mis kõik on nimetatud järjekorranumbritega (lázné I, lázné II jne). (Neil on igalühel muidugi ka eraldi nimed, kuid kuna mõlemad nimetused on ühtviisi kasutusel, tundub naljakas mõte minekust spaasse nr 3.) (Teine ja kuues on kusjuures lammutatud, neljandas tegutseb kaubanduskeskus.)

Püha Maarja Magdaleena kirik ehitati aastatel 1732-36 barokkstiilis, see asub sobiva nimega Kiriku Väljakul (Kostelní Náměstí) ning kuigi ta pole linna esimene kirik, on see siiski kõige kuulsam (ja julgen ka väita, et kõige elegantsem).

(Hiljem saime ka teada, et Karlovy Varyl on oma Peeterpauli katedraal. Kahjuks meile ta teele ette ei jäänud, seega kui keegi huvi tunneb, vaatab ise Googlist järgi.)

Mlýnská kolonáda: (kus meile saia ja piparkoogiviina (nii ristis Mirru meie kõigile tähtsa Becherovka) pakuti ning kus me ka esinesime). 124 sambast (Usaldame siinkohal Wikipediat, ei viitsinud hakata ise üle lugema😜) koosnev kolonnaad kaunistab hoone fassaadi ning ühtlasi sisaldab viit kuumaveeallikat (ühe kuumaveeallika nimi on Rusalka, kujult ei meenuta see kahjuks sugugi kodumaalt tuntud Russalka monumenti😔).

Atlantic Palace, mis oli kunagi spaa, kuid nüüd on see tagandatud kõigest neljatärnihotelliks. Siiski, 20. sajandi algusest pärinev hoone näitab uhket Art Nouveau stiili.

Tržnice (turg), mille ees sai mitmeid kordi bussi oodatud pärast meie kalli Alberti külastust.

Uhke Hotell Imperial, kus saime au ka lausa esineda.

Aiakolonnaad (Sadová kolonáda), kus on näha ka Hygineia skulptuur.

Esiplaanil olev brutalistlik Vřídelní kolonáda ehitati muidugi nõukaajal.

Goethe-nimelist leidus linnas palju (ehkki enamus küll baaride või jookide kontekstis)…

Ehtne Art Deco näide…

Lisa 1: nimedega majad

Linnas jalutades oli märgata mitmeid hooneid, millel olid suurelt ette kirjutatud nimed (ei tea, olid need siis kunagiste omanike või suurimate sponsorite omad…). Siin toome välja need vähesed, millest õnnestus meie harvade linnatuuride ajal pilt saada.