Rühmad

1. klassi rühm

T kell 07.45-08.30 õpetaja Lisanna Tälli
N kell 07.45-08.30 õpetaja Lisanna Tälli

2. klassi rühm

E kell 14.30-15.15 õpetaja Karel Vähi
K kell 13.35-14.20 õpetaja Karel Vähi

3. klassi rühm

E kell 12.35-13.20 õpetaja Karel Vähi
K kell 7.45-8.30 õpetaja Karel Vähi

4. klassi rühm

T 15.30-16.15 õpetaja Hedvig Haarde
K 14.30-15.30 õpetaja Hedvig Haarde

5. klassi rühm

T 17.00-18.00 õpetaja Madli Teller
N 14.40-16.10 õpetaja Madli Teller

6. klassi rühm

T 15.30-16.50 õpetaja Madli Teller
N 16.15-17.45 õpetaja Madli Teller

7.-8. klassi segarühm

E 16.15-17.45 õpetaja Karel Vähi
K 16.15-17.45 õpetaja Karel Vähi

7.-8. klassi neiduderühm

E 16.15-17.45 õpetaja Lisanna Tälli
K 16.15-17.45 õpetaja Lisanna Tälli

Gümnaasiumirühmad

E 18.00-20.00 õpetajad Karel Vähi ja Hedvig Haarde
K 18.00-20.00 õpetajad Karel Vähi ja Hedvig Haarde

Vilistlasrühm

N 19.00-21.00 õpetajad Kristiina Siig ja Madli Teller
P 17.00-20.00 õpetajad Kristiina Siig ja Madli Teller

Pillirühm

NB! Mõnel juhul ei kattu trenniajad täpselt suure maja tundide aegadega. Tund algab kokkulepitud ajal, mitte koolikella tirina järgi.

Leesika tüviinfo ja õppemaks

Leesikas ja trennikohustus

Palun harjutame väiksest peale kohusetundlikku suhtumist trenni, see tuleb kasuks ka edaspidises elus. Trenni ei tohi segamini ajada pikapäevarühmaga, mis on eeskätt vanemate mugavuseks mõeldud koolipäevapikendus. Tantsurühma kuulumisega võetakse juba väiksena vastutus tantsupaarilise ja rühmakaaslaste ees ja puudumine segab teisi tantsude õppimisel: n-ö tühja kohaga või kujuteldava paarilisega on raske harjutada. Enne suuremaid esinemisi tuleb ette ka lisaproove, mis toimuvad tavarežiimist erineval ajal, kuid millest puududa ei saa. Neist annab õpetaja teada võimalikult varakult.

Kui laps on haige või on mõni muu mõjuv põhjus, palun andke puudumisest meili (leesikad@gmail.com) teel teada.

Leesikate trenniriided ja jalanõud

Tüdrukutel T-särk/ mugav pluus, retuusid, mille peal võiks olla lühike seelik. Poistel T-särk ja vastavalt aastaajale lühikesed või pikad püksid. Treeningjalanõuks sobivad võimlemissussid/ balletisussid või õhukese tallaga sportlikud jalanõud, soojal ajal võib tantsida ka paljajalu. Ainult sokkis ei tohi trenni teha (libe ja ohtlik). Need rühmad, kellel on olemas Leesikate ühtne trenniriietus, võiksid seda kanda.

Leesikate rahvariided

Igal Leesikate rühmal on oma rahvarõivad. Enamasti saab laps rahvariided enne esimest esinemist ja kannab neid kuni rühmast lahkumiseni või riietest väljakasvamise või muu õpetaja nimetatud põhjuseni. Kuna rahvariided on kallid igas mõttes (varaline ja hingeline), peab neid hoidma ja hooldama vastavalt Leesikate rahvarõivajuhendile. Kui mõne esemega midagi juhtub, peab tantsija kompenseerima selle turuhinna või asendama rikutud-kadunud eseme samaväärsega.

Leesikate õppemaks

2016. aastast on Leesikad Haridus- ja teadusministeeriumis registreeritud huvikoolina (Huvikool Leesikad). Õppemaks on kõigil vanuserühmadel ühesuurune: 2018/2019. õppeaasta esimese poolaasta eest 60 eurot (tasuda 10. oktoobriks MTÜ Leesikad arvele) ja teise poolaasta eest 75 eurot (10. veebruariks). Pere teine, kolmas, neljas jne liige saab õppemaksult 10% soodustust.

Erandina on väiksem rahaline panus pillirühma liikmetel: 5 eurot kuus. Mõlema rühma tegevuses osalejad maksavad ainult pillirühma osa.

MTÜ Leesikad a/a EE712200221063260718

Leesikate toimetamised

Noorematel rühmadel toimub tavaliselt enne jõule avatud tund, mida vanemad saavad vaatama tulla.

Kevadisel koolivaheajal toimub tantsulaager (tavaliselt koolivaheaja esimesel nädalavahetusel). Alates 2017/2018. õppeaastast on laager aprillikuu vaheajal. Laagris tehakse kolme päevaga ligi kuu jagu tavatrennide tööst, seega on laagrist puudumine võrreldav terve kuu trennide vahelejätmisega. Lisaks on laagril keskne roll seltsielu edendamise osas. Praegused suured on väga-väga toredad ja hästi tugeva rühmaidentiteediga ning väikestele igati eeskujuks. Kuigi leesikatega on võimalik liituda ka vanemates klassides, on "põhitegijad" ikka need, kes on algusest peale käinud ja nii "tantsumatsu" kui seltsielukombeid jagavad!

Nii nagu Tallinna Prantsuse Lütseumis õppimise loomulikuks osaks on kultuurisündmuste külastus (teater, näitused, kontserdid jms), on Leesikate loomulik osa tantsu- ja pärimuskultuurialaste sündmuste külastamine-osalemine ning hiljem ühine analüüs. Mida vanemaks leesikad saavad, seda rohkem esinemisi, laagreid, seltsiüritusi ja muid ettevõtmisi neid ees ootab.

Vanemad leesikad saavad rühma tegevusega seoses panna end proovile ka teistel neid huvitavatel aladel: teha videoklippe, plakateid, lendlehti, korraldada rühmaüritusi. Suuremad tüdrukud saavad käed valgeks rahvusliku käsitöö valdkonnas, sest rahvarõivaste täiendamist ja uuendamist teeme võimaluse korral kursusena. Noormehed on tööõpetuse õpetaja juhendamisel valmistanud pulgatantsu keppe.

Suviti saavad Leesikad esinemispraktikat Eesti Vabaõhumuuseumis. Oma välisreisidel, aga ka kodumaistel ülesastumistel esitavad Leesikad eesti folkloristi ja tantsu-uurija Kristjan Toropi ning tema mõttekaaslaste ja õpilaste loodud programmi Eesti eri piirkondade tantsudest, mängudest, lauludest. Seda kava nimetame muuseumikavaks ning esitame kokkuleppel Toropi asutatud Leigarite ansambliga. Nemad esitavad kava variatsioone juba 1969. aastast igal suvel laupäeval ja pühapäeval Eesti Vabaõhumuuseumis. Et saada esinemispraktikat ja omandada muuseumiprogramm, on oluline ja suurepärane võimalus käia suviti vabaõhumuuseumis. Sõltuvalt tantsijate vanusest, varasemast kogemusest ja eesseisvatest esinemisreisidest võib suvine muuseumis käimine olla mõnel aastal päris vabatahtlik, teisel kohustuslik (tarvis käia suve jooksul teatud arv kordi). Muuseumikavas osalemisega käib kaasas veel rida erinõudeid (peale kordade arvu) ka registreerumise jm kohta, mida tutvustatakse iga kord eraldi suvehooaja alguses.

Rahvarõivaste hooldus

Ei ole liialdus väita, et Leesikate rahvarõivad on oluliselt täielikumad ning kallimad kui enamikul laste- ja noorterühmadel. Meie rõivad on valminud kvaliteetsetest ja vastupidavatest materjalidest käsitööna. Väga suure osa riietest on valmistanud lütseumi õpilased ise käsitöötundides – täname oma käsitööõpetajaid! Samuti on professionaalsete tegijate juhendamisel riideid valmistanud Leesikate lapsevanemad ja sõbrad. Suur aitäh! Meie rõivaste valmistamist on aidanud rahastada Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Kultuuriprogramm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019”.

Leesikate poisid kannavad Saaremaalt ja Põhja-Eestist pärit rõivaid, tüdrukutel on Kihelkonna, Jämaja, Lihula, Jüri, Koeru, Pakri ja Võnnu kihelkonna komplektid. Kui vanasti pärandati riideid põlvest põlve, siis ka nüüd peavad rõivad jaksama teenida mitut põlvkonda Leesikaid. Niisiis palun mitte suhtuda rahvarõivastesse kui tänapäeva odavasse kiirmoodi.


Loe lähemalt rahvarõivaste hooldamisest

Aksessuaarid ja lisavarustus