{"id":82,"date":"2025-06-08T07:50:03","date_gmt":"2025-06-08T07:50:03","guid":{"rendered":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/?p=82"},"modified":"2025-07-21T13:29:17","modified_gmt":"2025-07-21T13:29:17","slug":"kuidas-me-7-juuni-30-tunni-pikkuseks-venitasime","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/kuidas-me-7-juuni-30-tunni-pikkuseks-venitasime\/","title":{"rendered":"Kuidas me 7. juuni 30 tunni pikkuseks venitasime"},"content":{"rendered":"\n

Reisi esimene p\u00e4ev oli meil t\u00e4is\u2026 reisimist: k\u00f5ik meie lennud Tallinn — Frankfurt — New York — Nashville mahtusid selle p\u00e4eva sisse. Pikale ja raskele p\u00e4evale vaatamata j\u00f5udis juhtuda ka juba palju p\u00f5nevat. Esimesest p\u00e4evast kirjutab Markus-Oliver.<\/p>\n\n\n\n

Tallinna lennujaamas kokkusaamine oli planeeritud kella neljaks hommikul. Kuigi enamus olid m\u00f5istlikud ja tulid kohale taksoga, siis mina tegin ebam\u00f5istliku otsuse tulla jala, mis oli k\u00fcll r\u00e4nk, aga sellel retkel leidsin ka linnast \u00fche uue s\u00f5bra, kes oli \u00f6istel tundidel \u00fchistranspordiga eksinud minu kodu l\u00e4hedale ning kelle koju aitasin \ud83d\ude42 .<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Reisitrupp varahommikuses lennujaamas, kus saginat oli \u00fcllatavalt palju. Pilti tegi Leesikate vilistlane Kristin, kes meiega samal ajal reisima sattus. (piltide allkirjad on kirjutanud siin ja edaspidi k\u00f5igis postitustes Hetu)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tallinna lennujaamas saime kokku kell 4, kus k\u00fcll minult seljakotti unustatud \u0161veitsi nuga leiti ja konfiskeeriti, aga muus osas sujus Eestis k\u00f5ik ladusalt.<\/p>\n\n\n\n

Lend Frankfurti oli k\u00fcll kiire, k\u00f5igest kaks ja pool tundi, aga varahommikune unisus tegi ka esimese lennu v\u00e4sitavalt pikaks.<\/p>\n\n\n\n

Otse USA-sse me ei lennanud, vaid k\u00f5igepealt saime avastada meie l\u00e4bilennu jaama Frankfurti. Frankfurti lennujaamas sai taasavastada k\u00f5iki suure lennujaama v\u00f5lusid ja valusid. V\u00f5lude all ma m\u00f5tlen t\u00f5elisi saksa pretsleid, \u00f5iget saksa \u00f5lu ja neid kauneid pikki terminalikoridore, kus me Kristiinaga veel viimaseid tantsupeo jooniste muudatusi k\u00f5igi silme all l\u00e4bi proovisime. Valude alla l\u00e4ksid lennujaamadele omased k\u00f5rged hinnad ja eba\u00f5nnestunud seiklus leida ja proovida Burger Kingi, mille leidmiseks kulus \u00fcle kahe tunni ja kust l\u00f5puks sai k\u00e4tte oma tellimuse ainult Kristiina, enne kui pidime juba New Yorki poole minema teele.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Esimesel lennul said t\u00e4iendust ka tantsupeo valiksegar\u00fchmade jooniseid, mida hiljem lennujaama pikkades koridorides kohe katsetada saime. Uudistavaid silmapaare jagus \ud83d\ude42<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Lend Frankfurtist New Yorki oli p\u00e4riselt pikk, aga selle eest me saime lennata kuninglikus 747-es, kus meile serveeriti lennukis toitu, saime padja ja teki, mis lasid v\u00e4hemalt paariks tunniks uinuda ning kus v\u00e4liste kaamerate abil sai lennuki maandumist nagu piloodi vaatepunktist j\u00e4lgida.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Boeing 747 – istusime vist eranditult k\u00f5ik lennuki k\u00f5ige keskmises reas, kus oli 4 istet j\u00e4rjest.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
\u00dcle 8 tunnise lennu ajal j\u00f5udsime magada, filme vaadata ja muidugi ka natuke s\u00fc\u00fca.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Paul ja t\u00e4nase blogi autor Markus-Oliver<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5igi v\u00f5imaluste maa algas v\u00f5imalusega seista dokumendikontrollis \u00fcle tunni aja, kus \u00f5hustik tundus sarnane \u00fclekuulamisega ja kus enne v\u00e4ravatest l\u00e4bisaamist peaaegu et paluti meil ka tants ette n\u00e4idata. Aga p\u00e4rast seda olid ka p\u00e4riselt k\u00f5ik v\u00f5imalused valla New Yorki Newarki lennujaamas, kus oli juba v\u00f5imalus proovida ameerika kuulsaid toidukette ja nautida seda vabaduse h\u00f5ngu, millest k\u00f5ik kuumaverelised t\u00f5elised ameeriklased koguaeg r\u00e4\u00e4givad.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Esimene burger Ameerika pinnal. Ilmselt mitte viimane\ud83c\udf54<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sealt edasi oli meie juba viimane lend Nashville’i, kus oli ootamas v\u00e4iksem, aga see eest hubasem tervitus: seal l\u00f5puks kohtusime meie v\u00f5\u00f5rustajatega. Sellele pikale ja raskele p\u00e4evale, kus ajatsoonide vahetuste t\u00f5ttu reisisme laup\u00e4eva jooksul lausa 30 tundi, pani laheda punkti see, et meie s\u00f5idubussiks on see klassikaline kollane koolibuss (jah, t\u00e4pselt see kollane buss filmidest). 90 kilomeetrit tunnis s\u00f5ita sellega on lahe ja see, et turvav\u00f6\u00f6sid ka siin pole, lisab ainult adrenaliini s\u00f5itudele juurde.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Koolibuss, mis on meie tranpordivahendiks terve festivali v\u00e4ltel. Tegime omavahel nalja, et saame siin reisil vist palju bucket listi punkte maha kriipsutada.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd oleme teel oma kodusse USAs, meie \u00fchikasse, millest kindlasti kirjutame veel j\u00e4rgmistel kordadel.<\/p>\n\n\n\n

Teiste truppidega kohtunud veel ei ole ja seda p\u00e4ris Ameerika maailma me tundma \u00f5ppinud veel pole, aga see kindlasti tuleb.<\/p>\n\n\n\n

Aga n\u00fc\u00fcd saame me nautida v\u00e4\u00e4rikalt teenitud und meie uues tantsubaasis \ud83d\ude42 <\/p>\n\n\n\n

Markus-Oliver<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reisi esimene p\u00e4ev oli meil t\u00e4is\u2026 reisimist: k\u00f5ik meie lennud Tallinn — Frankfurt — New York — Nashville mahtusid selle p\u00e4eva sisse. Pikale ja raskele p\u00e4evale vaatamata j\u00f5udis juhtuda ka juba palju p\u00f5nevat. <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":94,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[7],"class_list":["post-82","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa","tag-usa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":233,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/82\/revisions\/233"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=82"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=82"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}