{"id":687,"date":"2026-06-22T21:47:47","date_gmt":"2026-06-22T21:47:47","guid":{"rendered":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/?p=687"},"modified":"2026-06-22T21:47:47","modified_gmt":"2026-06-22T21:47:47","slug":"luhike-ja-loov-amsterdam","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/luhike-ja-loov-amsterdam\/","title":{"rendered":"L\u00fchike ja l\u00f6\u00f6v Amsterdam"},"content":{"rendered":"\n

Laup\u00e4eva \u00f5htu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lepime omavahel kokku, et kohtume lennujaamas hommikul kell 6. <\/p>\n\n\n\n

P\u00fchap\u00e4ev kell 6.00 <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaisa: Nagu varasele lennule omane, olen maganud vaid paar tundi, j\u00f5uan unisena lennujaama, teen pagasile kiirelt self-checkini ning n\u00e4en juba tuttavaid n\u00e4gusid.<\/p>\n\n\n\n

6.15<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaisa: M\u00e4rkan, et Vega ei ole ikka veel tulnud. Helistan talle, kuid ta ei vasta. Ma heausklikult arvan, et k\u00fcll ta kokkulepitud pildi tegemise ajaks j\u00f5uab, kuid Sofia minu k\u00f5rval \u00fctleb juba Krissule: “Vega vist ei tule.”<\/p>\n\n\n\n

6.20<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaisa: K\u00f5ik teised on kohal, aga Vega ei vasta ikka veel k\u00f5nedele. Krissu on teinud Vega emale 2 vastamata k\u00f5net, oleme otsinud Vega elukaaslase kontakti, aga Vegast ei ole mingit elum\u00e4rki. Teeme \u00e4ra oma grupipildi ja l\u00e4heme turvakontrollist l\u00e4bi. Samal ajal helistab Henrikule tema isa, et soovida head reisi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n

6.30<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaisa: Panen asju turvakontrolli liinile, kui keegi k\u00fcsib minult, kas ma tean Vega korterinumbrit. Tean k\u00fcll majanumbrit, kuid t\u00e4psemaid koordinaate mitte. Vahepeal on tekkinud plaan, et Henriku isa, kes elab Vega l\u00e4heduses, l\u00e4heb talle ukse taha ja \u00e4ratab ta \u00fcles. J\u00e4rsku ma m\u00f5tlen uurida inforegistrist – kas juhuslikult on neil m\u00f5ni ettev\u00f5tte koju registreeritud ja DING-DING-DING, korterinumber k\u00e4es! Henrik teeb kiire k\u00f5ne isale, kes on kohe valmis Vega juurde s\u00f5itma…<\/p>\n\n\n\n

6.40<\/strong> <\/p>\n\n\n\n

Kaisa: Kui Eesti on v\u00e4ike, siis Tallinna Lennujaam on veel v\u00e4iksem. Juhuslikult on meiega samal ajal reisile minemas Anneli Oidsalu, Liis Reier ja Heli Maasi! R\u00f5\u00f5mustame kohtumise \u00fcle, soovime neile head puhkust ja teeme \u00fchise pildi. Juba uurime naljaga, kas keegi neist tahaks Vega asemel Hollandisse tantsima tulla, sest Vega asukoht on endiselt teadmata.<\/p>\n\n\n\n

6.49<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vega: Ma magasin sisse\u2026 \u00c4rkame elukaaslasega uksekella peale. Elukaaslane avab ukse ja keegi k\u00fcsib: \u201cAgathe Vega Rahula siin?\u201d. Ma olen j\u00f5udnud \u00e4rgata ja kella vaadata. Kargan voodist p\u00fcsti, \u00fctlen v\u00f5\u00f5rale mehele uksel “Tere, mina” ning kui ta \u00fctleb, et ruttu vaja Leesikatega lennule j\u00f5uda, vastan jaatavalt. Vahetan riided, elukaaslane ulatab samal ajal v\u00f5\u00f5rale kohvri ja juba 6:53 oleme autoga kimamas lennujaama poole. Kuna viisakusteks aega ei jagunud ja tutvustusi me ei jaganud, siis j\u00f5uan veel unesegaselt m\u00f5elda, et milline luksus on, kui autojuht lausa korteriukse taha j\u00f5uab ning kohvri juba sealt vastu v\u00f5tab. Tee peal helistab meile Henrik, alles siis saan aru, et autojuhiks on Henriku isa. Telefon ulatatakse mulle ning Krissu ja Henrik jagavad k\u00f5ik instruktsioonid, et ma ikka planeeritud lennule j\u00f5uaksin.<\/p>\n\n\n\n

7.15<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaisa: Lend l\u00e4heb 15 minuti p\u00e4rast… Henrik ja Krissu on telefoni teel Vegaga \u00fchenduses, mulle \u00f6eldakse, et ta on J\u00e4rvevana teel. Warffumi festivalil elame peredes kahe kaupa – mina koos Vegaga. Mis siis, kui pean \u00fcksi pere juurde minema? Vega, palun j\u00f5ua kohale \ud83d\ude2d R\u00fchmaga teeme plaani, kuidas pardale minekuga v\u00f5imalikult kaua venitada, aga boarding k\u00e4ib ja meile \u00f6eldakse, et k\u00f5ik peale Krissu l\u00e4heksid lennule. Krissu j\u00e4\u00e4b v\u00e4ravasse Vegat ootama, kes on meie teada juba lennujaama j\u00f5udnud. Istun lennukis, minu k\u00f5rval t\u00fchi koht ja pilgud ootus\u00e4revalt lennuki vahek\u00e4igu poole p\u00f6\u00f6ratud.<\/p>\n\n\n\n

Vega: Pressin end turvav\u00e4ravate j\u00e4rjekorrast l\u00e4bi, ilmselt s\u00f5itsin ka m\u00f5nest varbast \u00fcle, kuid \u00f5nneks on inimesed s\u00f5bralikud ja m\u00f5istavad mu muret. 7.18 olen just v\u00e4ravatest l\u00e4bi saanud ning mulle helistab Krissu. Aeg uuteks juhisteks, milleks on joosta v\u00e4ravasse 9 \u2014 checked kohvrist saab sel hetkel k\u00e4sipagas, \u0161ampoonidest-palsamidest ja k\u00fclakostiks v\u00f5etud Vana Tallinnast pr\u00fcgi ning Subway k\u00fcpsisest unistus.<\/p>\n\n\n\n

Aga 7.30-le lennule ma j\u00f5uan! Saan oma 15 sekundit kuulsust, kui lennukisse astudes s\u00f5brad plaksutavad ning piloot \u00fctleb \u201cN\u00fc\u00fcd, kus me k\u00f5ik kohal oleme\u2026\u201d. <\/p>\n\n\n\n

Tuhat t\u00e4nu Henriku isale, Krissule, boardingutiimile ja piloodile:) <\/p>\n\n\n\n

Lend ise oli s\u00fcndmustevaene, kuid Amsterdami j\u00f5udes k\u00fckitasid k\u00f5ik Emilia kohvri \u00fcmber, keegi seda lahti ei saanud… Emilia kohver oli lootusetult lukustunud, ei avanenud \u00fchegi koodi ega nipiga. L\u00e4ksime siis Emilia ja tema kinnise kohvriga \u00fche lennujaama t\u00f6\u00f6taja juurde ning k\u00fcsisime kohvri avamiseks v\u00f5tit. Paari minuti p\u00e4rast tuli mees tagasi, avas v\u00f5luv\u00e4el Emilia kohvri, kuid vabandas v\u00e4ga, et lukk enam ei toimi. No pole midagi – you win some, you lose some, v\u00e4hemalt saime selle lahti. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n

Samal ajal ootas \u00fclej\u00e4\u00e4nud r\u00fchm kannatamatult pulgakotti. M\u00f5ni juba r\u00f5\u00f5mustas, et pulgaplokki ei pea tantsima, aga \u00f5nneks v\u00f5i kahjuks (kuidas kellelegi) peame siiski oma pulgatrikid soojas hoidma, sest pulgad saabusid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Me olime kusjuures just alla andmas, kui otsustasime p\u00e4rast poolt tundi ootamist veel k\u00f5ige viimast korda tiiru \u00fcmber pagasilindi ja ebastandartse pagasi nurgataguse teha. Skoor!<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Amsterdami \u00f6\u00f6bimine oli t\u00e4iesti kesklinnas hostelis. V\u00f5tsime kolm 8-inimese tuba narivooditega. J\u00e4tsime pagasid hostelisse ja edasi lahknesime juba linna peale. Kuna meie m\u00f5lemed oleme varem Amsterdamis k\u00e4inud, siis muuseumid jm vaatamisv\u00e4\u00e4rsused j\u00e4id seekord k\u00e4imata. S\u00f5ime, k\u00e4isime \u0161oppamas, ostsime v\u00e4rske Stroopwaffeli ja tegime hostelis paaritunnise uinaku, kuna hommikused s\u00fcndmused ja magamata \u00f6\u00f6d hakkasid m\u00f5ju avaldama. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Nii palju kui teiste tegemistest kuulsime, siis m\u00f5ned poisid k\u00fclastasid ikka kunstimuuseumi ning suurem osa reisitrupist k\u00e4is Amsterdamiga tutvumas paadituuril. Muljeid oli palju ja meiega taas kohtudes tundus, et neil oli olnud v\u00e4ga l\u00f5bus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Paadituuril saime n\u00e4iteks teada, et punaste laternate valgus pidi s\u00fc\u00fcfilise k\u00e4rnasid peitma; kanalid on 4m s\u00fcgavad, aga sellest 1,5m on jalgrattaid; mida rohkem oli majal aknaid ja trepiastmeid, seda rohkem makse pidi vanasti maksma; butiigid, mis m\u00fc\u00fcvad vanniparte, on tegelikult rahapesuurkad; paadimajadel on aadressid j\u00f5e j\u00e4rgi (nt Amsteli j\u00f5el olev esimene paat – Amstel 1). Giid oli meil v\u00e4ga s\u00f5bralik ja kannatlik ning paati jagasime kahe turistiga “
from the great state of Texas<\/em>“.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00d5htupoolikul k\u00e4isime uuesti linna peal ringi. Lisaks sumedale suve\u00f5htule toimub praegu ka jalgpalli MM, mis t\u00e4hendas, et t\u00e4navatel oli palju rahvast, muusikat ja festivale. Dringitasime m\u00f5nes baaris, nautisime Amsterdami melu ning l\u00f5puks jalutasime l\u00e4bi \u00f6ise sooja \u00f5htu koju. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n

Hostel oli vaatega punaste laternate t\u00e4navale. Toas oli umbne ja kitsas ning sellest ei saanud me keegi aru, kuidas peaks sinna magama mahtuma 8 v\u00f5\u00f5rast inimest. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Tubade suurused olid k\u00f5ikuvad, sest oli ka tuba, kus oli keskel suur s\u00f6\u00f6gilaud, mille \u00fcmber k\u00f5ik k\u00fclalised istuda said.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Vaade toaaknast t\u00e4navale<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Hommikut alustasime kohaliku toidupoe Albert Heijni k\u00fclastusega, kus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne valmistoidu lett – kellele sushi, kellele salat, pirukas, smuuti. K\u00f5ik leidsid endale midagi enda maitsele hommikuseks ergutuseks. Pidasime pargipingil hommiku-pikniku ning jalutasime veel linna peal ringi. V\u00f5inoh.. ostsime veel vajalikke ja ebavajalikke asju, mis eile silma ei j\u00e4\u00e4nud (mh Epp&Sofia leidsid endale Minioni pid\u017eaamad, meie esinemiseks vajalikud patsikummid, Vega oma elu esimese postkaardi jne).<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n

Kell 16 kohtusime festivalikorraldajatega ning praegu olemegi poolel teel Warffumi! Aknast paistab madal maa (pun intended<\/em>), palju p\u00f5lde ja vett. Kui kaardilt Warffumit vaadata, siis majade ja festivalil osalejate arvu kokku l\u00fc\u00fces matemaatika ei klapi. Praegu ei kujuta t\u00e4pselt ette, kuidas me sinna 20-t\u00e4navalisesse linna elama mahume, aga bussi esimeses pingis jaotab Krissu meid koos festivalikorralajatega peredesse elama. Keegi t\u00e4pselt ei tea, mis meid edasi ees ootab, aga kindel on soe ilm ja palju tantsu!<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n

Vega ja Kaisa<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdseks oleme festivalialaga tuvunud ja peredesse jagunenud. Oleme kahes k\u00fclakeses Warffumi l\u00e4hedal – Baflos (hellitavalt Buffalo) ja Eenrumis. Kaks poistegruppi \u00f6\u00f6bivad farmides – oleme juba k\u00f5vasti lehmapilte saanud. M\u00f5ned on juba ka jalgratastega s\u00f5itmas k\u00e4inud. Kuuldavasti planeeritakse homseks kanuutamist ja \u00f5htuks on meil rehabilitatsioonikeskuses paar esinemist.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nagu varasele lennule omane, olen maganud vaid paar tundi, j\u00f5uan unisena lennujaama, teen pagasile kiirelt self-checkini ning n\u00e4en juba tuttavaid n\u00e4gusid. M\u00e4rkan, et Vega ei ole ikka veel tulnud. Helistan talle, kuid ta ei vasta. Ma heausklikult arvan, et k\u00fcll ta kokkulepitud pildi tegemise ajaks j\u00f5uab, kuid Sofia minu k\u00f5rval \u00fctleb juba Krissule: “Vega vist ei tule.”<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":705,"comment_status":"open","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[17],"tags":[18],"class_list":["post-687","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-holland","tag-holland"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/687","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=687"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/687\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":717,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/687\/revisions\/717"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/705"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=687"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=687"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=687"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}