{"id":546,"date":"2025-08-13T14:10:50","date_gmt":"2025-08-13T14:10:50","guid":{"rendered":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/?p=546"},"modified":"2025-08-13T14:10:50","modified_gmt":"2025-08-13T14:10:50","slug":"konstantinoopol-ja-kodutee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/konstantinoopol-ja-kodutee\/","title":{"rendered":"Konstantinoopol ja kodutee"},"content":{"rendered":"\n

M\u00f5ned l\u00e4ksid magama p\u00e4eval, vaprad ja julged aga j\u00e4id \u00fcles, et kohaneda vaikselt Eesti ajav\u00f6\u00f6ndiga. Natuke enne \u00e4ratust, mis oli kell 4.15, tehti viimased pakkimised. Buss startis kell 5 hommikul. Bussis ei toimunud midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset k\u00f5igi suure v\u00e4simuse t\u00f5ttu. Pea et kogu grupp magas. Lennujaama j\u00f5udes ilmnes \u00fcsnagi kiiresti, et Oskari telefon on kadunud. Sel hetkel oli veel lootus, et telefon on kas alla pandud kohvris v\u00f5i kadunud kuskile k\u00e4sipagasi p\u00f5hja. Hiljem aga siiski ilmnes, et see j\u00e4i bussi maha ja saadetakse meile Eestisse j\u00e4rele. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Unim\u00fctsid bussis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Pagasi \u00e4raandmine m\u00f6\u00f6dus v\u00e4iksemate takerdustega (pulgakotti ei tahetud lennukisse v\u00f5tta ja olid ka m\u00f5ned \u00fcmberpakkimised), aga neist k\u00f5igist saime \u00fchiselt \u00fcle. P\u00e4rast seda sai Nini ja Sabrinaga h\u00fcvasti j\u00e4etud ja viimased pildid ka nendega tehtud. Seej\u00e4rel liikusime juba passi- ja k\u00e4sipagasikontrolli, mis m\u00f6\u00f6dus lihtsalt. Lennujaamas sai kulutatud viimased Taiwani dollarid kohalike sn\u00e4kkide ja toidu peale. Lennukis\u00f5it oli rahulik. Vaadati filme, aga peamiselt siiski magati, sest eelnev \u00f5htu oli pika peale j\u00e4\u00e4nud ja too hommik v\u00e4ga varajase \u00e4ratusega olnud. Lend kestis 10 tundi ja me j\u00f5udsime veidi varem Istanbuli. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Esiplaanil meie giidid Nini ja Sabrina, kes noortele s\u00fcgavale s\u00fcdamesse pugesid.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Istanbulis oli meil plaan minna \u00fchistranspordiga Sultanahmetisse, kus meie hotell asus. Tuli v\u00e4lja, et me j\u00e4ime just sellest maha. Meile astus ligi \u00fcks t\u00fcrklane, kes tahtis meid v\u00e4ga aidata. Ta tundus v\u00e4ga kahtlane. Ta k\u00fcsis kui palju meid on ja kuhu me s\u00f5idame. Alghinnaks pakkus t\u00fcrgi mees 10 USA dollarit inimese kohta mis oleks olnud kokku $270. Siis l\u00e4ksime minema ja m\u00f5tlesime mida teha. T\u00fcrgi h\u00e4rra tuli j\u00e4rele ja n\u00fc\u00fcd pakkus hinnaks 8 dollarit inimese kohta. Tegime v\u00e4ikse raha arvutamise ning tuli v\u00e4lja, et t\u00fcrklase variant oli ainult \u00fcks dollar kallim kui \u00fchistransport, nii et v\u00f5tsime t\u00fcrklase teenuse. S\u00f5itsime nelja v\u00e4ikese autobussiga hotelli. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n

Hotellis pakkisime asjad lahti ja suundusime hotelli restorani s\u00f6\u00f6ma. Pakuti lihapalle, kana, pastat ja ravioolisid. \u00d5htus\u00f6\u00f6k oli v\u00e4ga hea, ning peale seda pidime end t\u00e4iskasvanutele registreerima, et v\u00e4lja linna minna. Meie kolmene grupp (Stefan, P\u00e4rtel ja Rasmus) l\u00e4ks Hagia Sophia juurde, edasi Sirkecisse ja siis tagasi hotelli. K\u00e4isime v\u00e4ga heas T\u00fcrgi magustoidu poes, Hafiz Mustafas. Rasmus ostis 5 baklavad ja maksis selle eest 11 eurot. Ta \u00fctles, et see oli parim baklava, mis ta oli oma elus maitsnud ja sellega me ka n\u00f5ustume. Peale seda v\u00e4ljask\u00e4iku suundusime tagasi hotelli, kus me k\u00f5ik magasime suu ammuli 8-9 tundi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel hommikul s\u00f5ime hotellis hommikust. Pakuti jogurtit, t\u00fcrgi teed ja omlette. Seej\u00e4rel l\u00e4ksime k\u00f5ik koos Hagia Sophiat vaatama ja selle k\u00f5rval olevat Sinist Mo\u0161eed vaatasime ka seest, kus k\u00e4sti end kinni katta erinevate kohapeal pakutavate r\u00e4tikutega ja ka jalan\u00f5ud jalast \u00e4ra v\u00f5tta. Lassele j\u00e4ttis mo\u0161ee v\u00e4ga s\u00fcgava mulje ja ta soovib tagasi minna. P\u00e4rast mo\u0161ee vaatamist oli vaba aeg, mille ajal k\u00e4isid enamus linna peal s\u00f6\u00f6mas. Meie (P\u00e4rtel, Stefan, Rasmus, Grete ja Dagmar) k\u00e4isime s\u00f6\u00f6mas t\u00fcrgi kohas, mis toidu poolest polnud eriti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, aga toidukorra l\u00f5pus pakuti tasuta teed ja baklavad. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n

Hotelli juurde j\u00f5udes pakkisime end samade taksode peale, millega ka hotelli eelneval p\u00e4eval s\u00f5itsime. Taksos\u00f5it oli Stefani grupi jaoks v\u00e4rvikas. Me j\u00f5udsime lennujaama nimelt pool tundi hiljem kui teised. Lasse ja mina arvame, et ta algul l\u00e4ks valesse lennujaama enne kui \u00fcle k\u00fcsisime, mis lennujaama ta ikka l\u00e4heb, sest me olime teisele Istanbuli lennujaamale v\u00e4ga l\u00e4hedal. Teised arvavad vastupidist. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Sinine mo\u0161ee paistis meie hotelli terrassilt juba \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ajal, aga l\u00e4hemalt oli ikka veel suursugusem<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00f5udsime lennujaama, l\u00e4bisime turva- ja passikontrolli ilusti. Kui v\u00e4ravasse j\u00f5udsime, k\u00e4is juba pealeminek. T\u00e4itsime veepudelid ja l\u00e4ksime lennukisse. Lennuk oli 13-aastane. \u00d5hkut\u00f5us oli\u2026 p\u00f5nev. Lennuk ragises ja tegi imelikke h\u00e4\u00e4li.. see tundus kahtlane. J\u00f5udsime ilusti \u00f5hku ja lend oli \u00f5nneks tore ja l\u00fchike, nii et see v\u00e4ga hull ikka ei olnud. Lennujaamas saime aega surnuks l\u00fc\u00fca tund aega ja siis saime asjad bussi pakitud, mis l\u00e4ks v\u00e4ga napilt k\u00f5ikide kohvrite ja k\u00e4sipagasiga. N\u00fc\u00fcd oleme j\u00f5udnud jutuga sellesse hetke, kus me seda lugu kirjutame teel koju. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Riia-Tallinn buss. Tundsime karaokest, igasugu rippuvatest kaunistustest jm sellisest tugevalt puudust.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Siinkohal sooviksime t\u00e4nada oma saatjaid Ninit ja Sabrinat, keda me juba v\u00e4ga igatseme (ja me loodame, et nad tulevad varsti Eestisse), t\u00e4name kaasatulnud vanemaid Piiat, Priitu ja Kaiet ja \u00fcle k\u00f5ige Krissut ja Hetut.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
L\u00f5puringi pidasime P\u00e4rnu tanklast, sest just seal lahkus koduteele esimene leesikas.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Stefan ja P\u00e4rtel<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00f5ned l\u00e4ksid magama p\u00e4eval, vaprad ja julged aga j\u00e4id \u00fcles, et kohaneda vaikselt Eesti ajav\u00f6\u00f6ndiga. Natuke enne \u00e4ratust, mis oli kell 4.15, tehti viimased pakkimised. Buss startis kell 5 hommikul. Bussis ei toimunud midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset k\u00f5igi suure v\u00e4simuse t\u00f5ttu. Pea et kogu grupp magas. Lennujaama j\u00f5udes ilmnes \u00fcsnagi kiiresti, et Oskari telefon on kadunud. <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":549,"comment_status":"open","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[10],"class_list":["post-546","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-taiwan","tag-taiwan"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/546","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=546"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/546\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":557,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/546\/revisions\/557"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/549"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=546"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=546"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=546"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}