{"id":294,"date":"2025-06-16T15:12:08","date_gmt":"2025-06-16T15:12:08","guid":{"rendered":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/?p=294"},"modified":"2025-07-21T13:31:13","modified_gmt":"2025-07-21T13:31:13","slug":"kuidas-me-teise-reisi-kauba-peale-saime-buy-1-get-1-free","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/kuidas-me-teise-reisi-kauba-peale-saime-buy-1-get-1-free\/","title":{"rendered":"Kuidas me teise reisi kauba peale saime (buy 1 get 1 free)"},"content":{"rendered":"\n

T\u00e4nane p\u00e4ev on \u00fchtelugu nii l\u00f5ppude kui alguste p\u00e4ev. Kes sai, see magas, kes mitte, see pakkis, ja juba 3:40AM paiku kogunesime fuajees, et j\u00e4tta n\u00e4gemist meie lahedate giidide Tiina ja Jaaguga. Nagu Leesikate laagrites ikka kombeks, p\u00f5imisime k\u00e4ed l\u00f5puringiks kokku, \u00fctlesime t\u00e4nus\u00f5nu ja andsime \u00fcle kingitusi. Vist meie k\u00f5igi v\u00e4ikseks \u00fcllatuseks tunnistas Krissu \u00fcles, et olime Tiinale ja Jaagule eestikeelsed ristinimed andnud, ent see j\u00e4i t\u00e4psustamata, miks. Ma usun, et osalt selle jaoks, et neile seda v\u00e4ikest blogi tutvustada, seega kui te seda loete (ja Google Translate mulle p\u00e4ttust ei tee), siis “Tervist!” \ud83d\ude42<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Traditsiooniline l\u00f5puring kingituste, Tiina ja Jaaguga<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Et mina seda blogi t\u00e4na kirjutan, v\u00f5tan voli teile jagada, et Tiina kinkis eile mulle paki Hidden Valley Ranch Dressingu maitseainet. Olin kord l\u00f5unalauas seda nii muuseas maininud, et see on \u00fcks minu lemmikuid USA toiduaineid, kuid et mul pole \u00f5nnestunud seda kunagi \u00f5igesti kodus valmistada. J\u00e4rgmisel hommikusel kokkusaamisel oli ta siis kodust \u00fche paki kaasa v\u00f5tnud ja pistis selle mulle k\u00e4tte, jagades samal ajal salajasi nippe, kuidas seda ka k\u00f5ige paremini kokku segada. Kui kunagi j\u00e4lle kodumaal l\u00e4hedastele USA muljeid jagan, siis saan selle lauale panna ja Tiinale tagasi raporteerida, kuidas \u00f5nnestus \ud83d\ude42 Mulle j\u00e4i k\u00f5ikidest korraldajatest v\u00e4ga soe mulje – sellised v\u00e4iksed jutuajamised, m\u00f5ttevahetused, \u00fchisosa otsimine. <\/p>\n\n\n\n

Ma usun, et ma pole ainus, kellele j\u00e4ttis kustumatu m\u00e4lestuse ka meie bussijuht Peep, kes unise seltskonna varahommikul j\u00e4lle bussi kokku pakkis ja lennujaama \u00e4ra viis. Ma arvan, et Peebule ei meeldi v\u00e4ga h\u00fcvastij\u00e4tmised, sest muidu nii jutukas bussijuht tegi \u00fcsna k\u00e4rmelt minekut, kui olime ka tema kingitusega \u00e4ra t\u00e4nanud. Lasi vaid korra veel tuutu ja l\u00e4inud ta oligi. Aga! Peep tegelikult reisib meiega veel kaasa: ta oli meile hankinud hommikus\u00f6\u00f6ki laiali jagamiseks; ja kui me Costco pappkarbist kirstu kaant kergitasime, siis vaatas sealt sn\u00e4kikottide vahelt meile vastu tema maha ununenud vihmavari. \u00dches\u00f5naga, see reisib n\u00fc\u00fcd meiega kaasa.<\/p>\n\n\n\n

Meie lugu hargneb n\u00fc\u00fcd kolmeks<\/p>\n\n\n\n

* osad lendavad tagasi koju<\/p>\n\n\n\n

* osad lendavad edasi New Yorki ja <\/p>\n\n\n\n

* osad rendivad lennujaamast kaks presidendilegi sobivat musta SUV’d ja p\u00f5rutavad nendega l\u00e4bi USA.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Koju! (l\u00e4bi Chicago ja M\u00fcncheni)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
New Yorki! (l\u00e4bi Chicago)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Roadtripile! (New Yorki l\u00e4bi Tennessee, Virginia, Marylandi, Delaware’i, Pennsylvania ja v\u00f5ib-olla veel mingite osariikide)<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanij\u00e4rgselt, saavad USA grupid peagi j\u00e4lle NYCs kokku, kui oleme rendiautod tagastanud. Aga sellest juba j\u00e4rgmistes postitustes! J\u00e4tame nendega n\u00fc\u00fcd h\u00fcvasti nagu meie lennujaamaski tegime ja l\u00e4hme hoopis lennujaama k\u00f5rvale Hertzi parkimismajja.<\/p>\n\n\n\n

Meid ootasid parkimismajas ees kaks musta Fordi ja Nissani vaalaskala. Olime kodus palju trigonomeetriat teinud, et aru saada, milliseid masinaid oma retkeks vajame. L\u00f5ppude l\u00f5puks on sellistes olukordades siiski k\u00f5ige edukamad need, kes oskavad h\u00e4sti Tetrist m\u00e4ngida, kuna algselt kokku lepitud 8-istmelise s\u00f5iduki (“or Equivalent”) seest leidsime istmeid ainult seitse ja pidime plaanid siiski kohapeal \u00fcmber tegema. Aga h\u00e4id leesikaid mahub palju kahte SUVsse ja k\u00f5ik laabus.<\/p>\n\n\n\n

Siis polegi muud kui anda gaasi. Meie autokonna l\u00f5bus\u00f5itjad on Hedvig, Anneli, Nora ja mina. Rooli keerab Johanna, kelle esimesed kommentaarid auto kohta olid “Oih, see on nii suur” ja “pff tavaliselt ma siin juba keeraks, aga mul pole praegu poolt autotki \u00fcle joone”. Aga tagaistmelt hinnates v\u00f5ttis ta auto gabariidid \u00fcsna kiiresti omaks ja tundub, et talle isegi meeldib nii k\u00f5rge ja m\u00f6irgava masinaga rallida. <\/p>\n\n\n\n

Kiirteele p\u00f6\u00f6rates tekkis kohe tore segadus, kui n\u00e4gime silti 40 ja kohusetundlikult piirkiirust hoidsime, vaadates, kuidas muud liiklejad meist kui postist m\u00f6\u00f6da kihutavad. J\u00e4rgmisi m\u00e4rke kohates saime aru, et see, mida enne n\u00e4gime, oli hoopis maanteenumbri m\u00e4rk, mitte kiirusepiirang, ja selle peale panime laginal naerdes poole kiiremini edasi.<\/p>\n\n\n\n

Me polnud linnastki veel v\u00e4ljagi j\u00f5udnud kui juba hakkas k\u00f5ht karjuma Sausage Biscuit’i j\u00e4rele ja me tee k\u00f5rvale McDonaldsisse sisse keerasime. Tegime tutvust selle laia hommikumen\u00fc\u00fcvalikuga ja grupi tungival soovitusel v\u00f5ite j\u00e4rgmine kord proovida Breakfast Bagelit. Anneli praegu \u00fctleb, et talle siiski meeldis Breakfast Burrito rohkem. Aga toitvad olid need m\u00f5lemad igatahes ja kohvid n\u00e4ppus cruise’isime edasi. Peame ainult vaatama, et kodus veidi tagasi t\u00f5mbaksime seda burksiv\u00e4rki, aga kui kord Roomas..<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Me s\u00f5idame nii, et kummaski autos t\u00e4idab keegi raadiosaatja \u00fclesandeid, ja kahe auto vahel sai kokku lepitud v\u00e4ike \u00fchispeatus – suplus Floating Mill Park’i m\u00e4gij\u00e4rves. Selle tarvis maanteelt maha keeranud, s\u00f5itsime maastikuauto v\u00f5imekusi proovile pannes m\u00f6\u00f6da v\u00e4ikseid teid, mis Hetule natuke meenutas H\u00e4\u00e4demeeste loodust. K\u00f5ige viimase p\u00f6\u00f6rde jaoks \u00fctles GPS meile natuke liiga entusiastlikult “turn right” ja \u00fchel hetkel leidsime end kellegi kohaliku suvilaomaniku \u00f5uest, samal ajal kui tema ise kodus oli ja driveway’s omi asju ajas. Me p\u00f6\u00f6rasime pilgud ehmatusega maha ja p\u00fc\u00fcdsime kiirelt p\u00f5geneda, ent meie auto oli nii suur, et koduomanik sai vist v\u00e4ga l\u00f5busa n\u00e4item\u00e4ngu osaks, kui n\u00e4gi, kuidas me osava 1000-point turni tehnikaga masinat \u00fcmber p\u00f6\u00f6rasime.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks j\u00f5udsime siiski \u00f5igesse kohta ka – p\u00e4rast pikka maantees\u00f5itu oleksime end justnagu leidnud oaasist. Teine seltskond oli j\u00f5udnud juba ees vette minna, kuid me tegime k\u00e4rmelt ja varsti olime juba k\u00f5ik sisse h\u00fcpanud. Vesi oli \u00fclim\u00f5nus, selline nagu Eestis augusti keskel – nii et redutasime seal pikalt ja nautisime suve. Vees ujusid ahvenamoodi kalad v\u00e4ga l\u00e4hedalt m\u00f6\u00f6da ja ilmselt imestasid, kui me \u00fchel hetkel Nora korraldatud improviseeritud vesiaeroobika kavaga alustasime \ud83d\ude00 Kava oli jube “M\u00e4rjamaa laagri mutionu” moodi, aga heh, p\u00fc\u00fca sa jalgu nii k\u00f5rgele vees t\u00f5sta. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Ehkki me oleks k\u00f5ik tahtnud seal vedeleda veel pikalt, siis tahtsime ju siiski muud ka kogeda. Kohalt \u00e4ra v\u00f5ttes vahetasid Johanna ja teise seltskonna autojuht Paul paar teravat pilku ja korraks tundus, et hakkame parklas v\u00f5istluseks kaheksaid driftima, et aru saada, kumb v\u00f5ib ees parklast v\u00e4lja s\u00f5ita, ent Paul leidis l\u00f5puks \u00fcles oma viisaka poole ja peagi olimegi m\u00e4giteel tagasi. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Mis juhtus edasi, on ilmselt nii m\u00f5negi jaoks hea kandidaat “5 huvitavat fakti minu kohta” m\u00e4ngu jaoks. Olime \u00e4sja peatunud kuskil kuristiku \u00e4\u00e4rel, m\u00f5ned ilusad pildid teinud, ja autoga \u00fche kurvi edasi s\u00f5itnud, kui j\u00e4rsku oli meil tee peal ees KARU. Jah, p\u00e4ris BARIBAL (Black bear<\/em>). Ta lihtsalt jalutas meile teele ette nagu kodumaal m\u00f5nikord kitsed teevad. Me panime pidurid kohe blokki ja j\u00e4ime suu lahti looma vaatama. Ma v\u00f5in n\u00fc\u00fcd \u00f6elda, et kogu autokonna elluj\u00e4\u00e4misinstinktiks ei ole mitte p\u00f5geneda, v\u00f5idelda v\u00f5i karjuda, vaid automaatselt haarasime k\u00f5ik oma telefonide j\u00e4rele, et asi filmile j\u00e4\u00e4dvustada. Andsime karule aupaklikult teed ja niipea kui v\u00f5imalus avanes ja ehmatus hakkas \u00fcle minema, andis Johanna siiski reipalt gaasi. Karu ise paistis s\u00f5bralik ja rahulik, t\u00e4pselt selline aeglane ja “chill” nagu karum\u00f5mmi tihti lastejuttudes kirjeldatakse. Ilmselt see polnud ta esimene kord inimestega veidi seltsida. Kui bensiinijaamas hiljem v\u00e4ikse peatuse tegime, siis h\u00fcppasime k\u00f5ik k\u00e4si vehkides ja \u00f5hinaga autost v\u00e4lja, et k\u00f5igile teistele ka videot n\u00e4idata. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Meie p\u00e4ev oli v\u00e4ga pikk. Ja ilmselt k\u00f5ige rohkem tunnevad seda Johanna ja Paul, kes kogu seltskonda ratastel l\u00e4bi USA s\u00f5idutab. Tegime veel m\u00f5ned peatused: proovisime Hardee’s, Subway ja Dairy Queeni men\u00fc\u00fcsid ning nii m\u00f5nigi meist leidis kas oma uue lemmiku v\u00f5i vastupidi pettus selles, mis pakuti. Johanna proovis Pauli tungival soovitusel sellist m\u00f6ginat nagu 5 Hour Energy, mis annab piraka paugu kofeiini ja mida ei soovitata tarbida tihemini kui iga kahe p\u00e4eva tagant. Ei tea, kas asi oli selles, aga viimane osa teest oli Johannale nagu second wind<\/em>. Tema arvates on jook nagu Monsteri energiajook, milles on aga palju v\u00e4hem vedelikku ja milles pole vurtsu sees. “Cursed kannujook,” \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
hella suur lipp ja Pauli Ford<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

J\u00f5udsime vahetult enne p\u00e4ikese loojumist oma motelli, mis ongi t\u00e4pselt selline nagu filmides n\u00e4ha saab. Anneli oli bookingu juba kuid ette \u00e4ra teinud, kuid alati on n\u00e4rv sees, kui trobikonnaga kohale ilmud, et kas k\u00f5ik on ikka nende asjadega korras. K\u00f5ik leiti kenasti \u00fcles ja peagi saime v\u00f5tmed k\u00e4tte. T\u00f5mbasime liisku, kes saab “suitsetamine lubatud” toa, ent ausalt \u00f6elda v\u00e4ga vahet ei ole. Eks ta karvane ole, aga v\u00e4hemalt toast lutikaid me ei leidnud ja n\u00fc\u00fcd korgime lahti \u00fched h\u00e4sti v\u00e4lja teenitud \u00f5lled. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Jutustaksin siit ka edasi, aga oleme j\u00f5udnud n\u00fc\u00fcd praegusesse hetkesse, seega j\u00e4tan teid Pauli t\u00e4na\u00f5htuse loosungiga:<\/p>\n\n\n\n

Yeehaw ja nii edasi ja what you noh!<\/p>\n\n\n\n

Henrik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4nane p\u00e4ev on \u00fchtelugu nii l\u00f5ppude kui alguste p\u00e4ev. Kes sai, see magas, kes mitte, see pakkis, ja juba 3:40AM paiku kogunesime fuajees, et j\u00e4tta n\u00e4gemist meie lahedate giidide Tiina ja Jaaguga. Nagu Leesikate laagrites ikka kombeks, p\u00f5imisime k\u00e4ed l\u00f5puringiks kokku, \u00fctlesime t\u00e4nus\u00f5nu ja andsime \u00fcle kingitusi.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":316,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[7],"class_list":["post-294","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa","tag-usa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=294"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/294\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":318,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/294\/revisions\/318"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/316"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=294"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=294"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}