{"id":235,"date":"2025-06-13T06:09:00","date_gmt":"2025-06-13T06:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/?p=235"},"modified":"2025-07-21T13:30:29","modified_gmt":"2025-07-21T13:30:29","slug":"kuidas-me-soime-soime-ja-soime","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/kuidas-me-soime-soime-ja-soime\/","title":{"rendered":"Kuidas me s\u00f5ime, s\u00f5ime ja s\u00f5ime"},"content":{"rendered":"\n

Neljas festivalip\u00e4ev algas siiani parima (m\u00f5ne jaoks vist isegi elu parima) hommikus\u00f6\u00f6giga. Pakuti erinevaid juustu- ja munavorme, saia, liha ja aiapeolt tuttavaid magusaid viineripirukaid, jogurtit ja puuvilja (!!!!).<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Hommikus\u00f6\u00f6k oli t\u00f5esti imemaitsev. K\u00fchveldasime omale head ja paremat ette ja nautisime puhkust erinevate pakendite etikettide lugemisest. Lisaks saime v\u00f5\u00f5rustajalt viineripirukate retsepti salakoostisosa, mida ise proovida plaanime.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5rustajaks oli esimese \u00f5htu aiapeo korraldajate naabrinaine, kes avas lahkelt oma aia ja ka koduuksed nii meile, saarlastele kui ka M\u00e4gede lastele. Ta oli valmistanud rikkaliku s\u00f6\u00f6givaliku t\u00e4iesti ise, mida siin mail niisama lihtsalt ei kohta (v\u00e4hemalt me polnud siiani hommikuti sellist luksust kogenud). See naine ei maganud \u00f6\u00f6sel vist silmat\u00e4itki, sest 80 inimest v\u00f5\u00f5rustada pole naljaasi. Mainimata ei saa j\u00e4tta perenaise kodu, mis oli v\u00e4ga uhkelt sisustatud ning paljud (ka mina ise) k\u00fclastasid umbes kolm korda tualetti lihtsalt selleks, et sisearhitektuuri imetleda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Maja sisemus j\u00e4\u00e4gu privaatseks (olgugi, et M\u00e4gede lapsed sealt t\u00e4nuloo ajal l\u00e4bi tantsisid), kuid majaesine on midagi v\u00e4ga tavap\u00e4rast – riigilipp, osariigi lipp ja hoolitsetud peenrad koos plaaditud v\u00f5i asfalteeritud teeplatsiga. Selle maja puhul panime t\u00e4hele, et maja number on hoopis s\u00f5nadega kirjutatud :).<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4eva esimene esinemine toimus \u2013 \u00fcllatus-\u00fcllatus \u2013 vanadekodus! Juba kolmas festivali jooksul, ent eelnevate esinemiste p\u00f5hjal tundub, et meie pikad poisid, triibuseelikud ja hele lauluh\u00e4\u00e4l l\u00e4hevad seenioritele h\u00e4sti peale. Riiete vahetamiseks oli seekord 20 minutit, erinevalt varasemate esinemiste kolmveerand tunnist v\u00f5i isegi tunnist. Erilist t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib ruum, mis meile r\u00f5ivastumiseks eraldati. Nimelt, oli tegu kohaliku (kodu)kinoga, mille pehmed suured tugitoolid teevad silmad ette ka uusimatele Apollo kino staaritoolidele. Tol hetkel neis lebotada polnud mahti, sest saime teada, et publiku meelt peame lahutama \u00f5ues, ning k\u00f5igil, ka Leesikate lappi hoidval Henrikul, oli vaja valmistuda heitluseks 30-kraadise kuumusega. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Seekordne esinemine oli esimest korda \u00f5ues ehk ilma konditsioneerita jahutatud ruumis. \u00dcldiselt meid v\u00e4ga \u00f5ue ei lasta – isegi 50m jalutusk\u00e4igu asemel oleme sunnitud istuma bussi ja laskma Peebul end kohale viia. Samas oleme nii harjunud tegema t\u00e4pselt nii nagu k\u00e4stakse, ehk \u00f5ues esinemise peale ei pilkunud kellelgi silm ka. Rohkem valmistas sellel esinemisel v\u00e4ljakutset plats – sellel oli kummaski k\u00fcljes kallak alla \ud83d\ude42<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Esinemine m\u00f6\u00f6dus meeleolukalt, vaatamata silma voolavate higipiiskade pingutustele meid pimestada. Ainult rahvast ei \u00f5nnestunud tantsitada nii palju kui tavaliselt. Arvatavasti m\u00e4ngisid rolli nii publiku vanus kui ka meie leemendavad n\u00e4od ja k\u00e4ed, millest vanurid kinni ei tihanud v\u00f5tta. <\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast pooletunnist esinemist olid k\u00f5ik nii m\u00e4rjad nagu oleks just saunas k\u00e4inud (see oli kindlasti \u00fcks m\u00e4rjemaid kogemusi kogu festivali jooksul ja PVH oli V\u00c4LTIMATU). Ent vanadekodu seikadest ei saa veel edasi liikuda, sest lahingule l\u00e4mbe ilmaga j\u00e4rgnes siiani k\u00f5ige r\u00e4nkraskem v\u00f5itlus \u2013 l\u00f5unas\u00f6\u00f6k. V\u00f5ib \u00f6elda, et festival hoolitseb selle eest, et kellelgi jumala eest \u00e4kilist kehakaalu langust ei tekiks, sest hommikus\u00f6\u00f6gist olid k\u00f5hud punni s\u00f6\u00f6dud alles paar tundi tagasi, ning m\u00f5te toidust tekitas juba veidi ahastust. Ei taha tunduda t\u00e4namatuna, aga s\u00fc\u00fca saab siin t\u00f5esti liiga palju. \u00d5nneks selgus, et l\u00f5unani on veel aega ja saame seni nautida kinotoa mugavusi: pehmeid toole ja suurt televiisorit. Kui k\u00f5ik olid end “Midsomeri m\u00f5rvade” vaatamiseks mugavalt tugitoolidesse sisse seadnud hakkas telekapult streikima. Alles p\u00e4rast veerandtunnist maadlust erinevate nuppudega v\u00e4hemalt kolme tugitoolis l\u00f6sutava eksperdi soovituste najal saime k\u00e4ima “Mordoch mysteries”, ent h\u00e4\u00e4lt ei osanud ja ei \u00f5nnestunud valjemaks keerata (oleme juba ise vanadekodu kandidaadid valmis). P\u00e4eva p\u00e4\u00e4stis Hetu oskuslik dublaa\u017e, mis muutis tundmatu filmi k\u00f5igile nauditavaks ja kindlasti naljakamaks, kui see tegelikult oli. Naerdi pea iga verise m\u00f5rva \u00fcle \u2013 huvitav, mis mulje v\u00f5is Tiinale ja Jaagule eestlastest j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4rast tunniajast naerust tulvil pausikest oligi aeg l\u00f5unaks. Istusime k\u00f5ik viisakalt laudadesse ja lasime endale serveerida kolm k\u00e4iku. S\u00f5ime, m\u00f5tteis \u00e4gades, naeratus n\u00e4ol ja ebaeestlaslikult t\u00e4nades (lause thank you so much k\u00e4is iga liigutuse ette ja taha). P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki veeresime bussi ning siis edasi bussiga j\u00e4rgmisesse esinemispaika, mis asus v\u00e4ikeses ajaloolises linnakeses v\u00f5i pigem k\u00fclakeses, sest seal oli umbes t\u00e4pselt kaks turistidele m\u00f5eldud poekestega \u00e4\u00e4ristatud t\u00e4navat. Alguses saime tunnikese nende kahe t\u00e4navaga tutvumiseks, ent enamus poode oli juba oma uksed sulgenud (meie j\u00f5udsime sinna kl 17 ja poed pandi kinni kl 16). <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kohalikud poekesed m\u00fc\u00fcsid nii antiiki kui klaaskomme. Pea igas poes m\u00fc\u00fcdi Moon Pie’d – pealiskaudne guugeldamine annab m\u00f5ista, et tegemist on Tennessee osariigi maiustusega, mille \u00fcle nad ise v\u00e4ga uhked on.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tagasi esinemispaika j\u00f5udes ootas meid j\u00e4lle s\u00f6\u00f6k. L\u00f5una polnud veel kellelgi seeditud, ent suur osa t\u00f5stis endale siiski \u00f5udu t\u00e4is silmil vapralt \u00f5htus\u00f6\u00f6ki, sest kr\u00f5bedaks praetud kana l\u00f5hn oli t\u00f5esti vastupandamatu (ma t\u00f5esti loodan, et meile antakse edaspidi v\u00e4hem s\u00fc\u00fca sest vaikselt tekib nuumsea tunne ning rahvar\u00f5ivap\u00fcksid ja -seelikud tunduvad iga p\u00e4evaga kahanevat). Esinemine toimus samas formaadis nagu eelnevail \u00f5htuil. P\u00f5nevaks lisandiks oli iga osalejariigi pillimeestest moodustatud spontaanne \u00fchisb\u00e4nd, mis esitas l\u00f5pus paar (\u00fcsna kakofoonilist) lugu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
\u00dchisb\u00e4nd. Oleme igal \u00f5htul vaadanud ka teiste r\u00fchmade esinemisi. Nii m\u00e4gede lapsed kui saarlased \u00fcllatasid meid t\u00e4na t\u00e4iesti uue programmiga, samas kui kohalikud kaasavad meid oma esinemistesse aina enam ja enam. Ka meie muudame oma esinemiskavu – \u00fchest k\u00fcljest selleks, et n\u00e4idata varieeruvust, aga ka selleks, et endal p\u00f5nevam oleks.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

T\u00f5elise festaritunde tekitas \u00f5htune bussis\u00f5it kodu\u00fchikasse, sest terve tee laulsime uue viisiga laulu. K\u00f5igile oli hakanud Piusa (uuem rahvalaul, mida olime iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt \u00fche korra esitanud) vaikselt pinda k\u00e4ima ning otsustasime 40-minutlilist s\u00f5itu sisustada uue ja palju ilusama laulu \u00f5ppimisega. Laul selge, hakati samale viisile m\u00f5tlema ka omaloomingut, mida on kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks sobilik esitada ainult mitte-eestlastest publikule. Me otsustasime selle j\u00e4tta oma l\u00f5buks laulmiseks \u2013 ei tea kunagi, millal j\u00e4rgmine v\u00e4liseestlane kuskilt v\u00e4lja vupsata v\u00f5ib.<\/p>\n\n\n\n

Ilusaid unen\u00e4gusid ja salatirohket reedet!<\/p>\n\n\n\n

Liisa<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Neljas festivalip\u00e4ev algas siiani parima (m\u00f5ne jaoks vist isegi elu parima) hommikus\u00f6\u00f6giga. Pakuti erinevaid juustu- ja munavorme, saia, liha ja aiapeolt tuttavaid magusaid viineripirukaid, jogurtit ja puuvilja (!!!!).<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":236,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[7],"class_list":["post-235","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa","tag-usa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=235"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":246,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/235\/revisions\/246"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/236"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}