{"id":1046,"date":"2026-09-21T08:17:02","date_gmt":"2026-09-21T08:17:02","guid":{"rendered":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/?p=1046"},"modified":"2026-09-21T08:17:02","modified_gmt":"2026-09-21T08:17:02","slug":"%e2%98%80%ef%b8%8fvaikses-paiksepoolses-toas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/%e2%98%80%ef%b8%8fvaikses-paiksepoolses-toas\/","title":{"rendered":"\u2600\ufe0fV\u00e4ikses p\u00e4iksepoolses toas"},"content":{"rendered":"\n

~Minu s\u00fcdames sa elad\u2026<\/p>\n\n\n\n

Armsad lugejad, kes te nii uudishimulikult meie tegemisi j\u00e4lgite \u2014<\/p>\n\n\n\n

meie seekordne T\u0161ehhi l\u00f5bureisike saabki endale l\u00f5pupunkti, kuid enne, kui j\u00e4tame teid pingsalt meie j\u00e4rgmisi maailmaavastusi ootama, saate veel \u00fche ilukirjandusteose m\u00f5nusaks lugemiseks.<\/p>\n\n\n\n

Igas \u201eMinu \u2026\u201d reisiraamatus on olemas peat\u00fckk Kreeka jumalate Hephaestuse ja Athena auks, nii ei j\u00e4\u00e4 ka siinkohal mainimata Karlovy Vary arhitektuurilised suurteod.<\/p>\n\n\n\n

Esitleme teile: Karlovy Vary arhitektuuri rubriik \u2728<\/p>\n\n\n\n

\u00dchegi linna hoonestust ei saa m\u00f5ista ilma selle ajalugu tundmata, seega esmalt on siin teile Karlovy Vary ajalugu 101: <\/p>\n\n\n\n

Linn sai linna\u00f5iguse aastal 1370 P\u00fcha-Rooma riigi (jah, selline \u00f5udus eksisteeris siis) keiser Charles neljandalt (kes kusjuures asutas Prahas omanimelise \u00fclikooli ja teda saab s\u00fc\u00fcdistada ka Praha uue linna (mis on nagu vanalinn aga natuke uuem) ehituses). Sellest kakssada aastat hiljem p\u00e4rineb legend linna rajamisest, mis l\u00fchidalt k\u00e4ib nii: ekspeditsiooni ajal metsas kukkus \u00fcks seltskonna jahikoertest kuumaveeallikasse ning kui looma appih\u00fc\u00fcete peale kohale jooksnud k\u00fctid olid allika vett maitsnud, avaldas see neile nii suurt muljet, et kutsusid lausa keisri (sellesama Charles neljanda, oli tal ikka palju asju teha) kohale. Vett joonud Charles kuulutas allika ravivaks ja lasi sinna kohale ehitada spaa. Vastasutatud linnas oli kaua vaid m\u00f5ni elanik, kelle ainuke point oli kuumaveeallikate eest hoolitseda (masendav elu), kuid see sai oma raviva vee t\u00f5ttu kiiresti populaarseks. Hoolimata paarist v\u00e4ikesest ebamugavusest (\u00fcleujutus, tulekahjud ja Kolmek\u00fcmneaastane s\u00f5da) j\u00e4tkas linn kasvamist-arenemist t\u00f5eliseks spaakuurortiks, kus k\u00e4isid nii m\u00f5nedki tolleaegsed kuulsused \u2014 meie jaoks suht tundmatud isikud. 19. sajandi l\u00f5pus ehitasid kaks arhitekti, Ferdinand Fellner ja Hermann Helmer (nende vanematele vist meeldisid alliteratsioonid) linna t\u00e4is igasuguseid ilusaid Art Nouveau stiilis maju. Kusjuures, Karlovy Vary sai raudtee\u00fchenduse samal aastal kui Balti riigid \u2014 1870. Kahjuks rikkus I maailmas\u00f5da ilusa linnaid\u00fclli \u00e4ra ja asjad l\u00e4ksid veelgi halvemaks, kui pildile ilmus natsism. \u00dcks raamatukaupmees asutas kohaliku natsipartei ja aastal 1938 esitas tema m\u00f5ttekaaslane kaheksa Karlovy Vary n\u00f5udmist, millega m\u00e4\u00e4rati Sudeedimaa sakslastele eraldi staatus, kuid mille tegelik eesm\u00e4rk oli hoopis T\u0161ehhoslovakkia l\u00f5hkuda ja seda kontrollida (mis ei tohiks \u00fcllatada kedagi, kes Hitlerist midagigi teab). Samal aastal l\u00e4ks Karlovy Vary Saksamaa koosseisu, aga kohalikud sakslased koliti \u00fcmber ja mis veel toredam, linn sai II maailmas\u00f5ja pommir\u00fcnnakutes kannatada (legaalsetel p\u00f5hjustel pean mainima, et m\u00f5tlen seda toredust naljaga). P\u00e4rast s\u00f5da sai tervest T\u0161ehhist osa idablokist ja nende n\u00f5ukaajal ehitati osa Karlovy Varyst samasuguseks nagu Mustam\u00e4e. (Sorri, aga sovetlik arhitektuur on kohutav, olgugi et sellel ajal ehitati ka \u00fches varasemas blogis mainitud filmikaamera kujuline hotell.)<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd, kui teil on natukenegi aimu, kui suurejoonelise ajalooga linna me k\u00fclastasime, on aeg v\u00e4lja tuua Karlovy Vary olulisemad ehitised\u2026<\/p>\n\n\n\n

Spaa(d), kohalikus keeles l\u00e1zn\u00e9(d). Neid on l\u00e4bi aegade linna peale kokku olnud mitmek\u00fcmneid, mis k\u00f5ik on nimetatud j\u00e4rjekorranumbritega (l\u00e1zn\u00e9 I, l\u00e1zn\u00e9 II jne). (Neil on igal\u00fchel muidugi ka eraldi nimed, kuid kuna m\u00f5lemad nimetused on \u00fchtviisi kasutusel, tundub naljakas m\u00f5te minekust spaasse nr 3.) (Teine ja kuues on kusjuures lammutatud, neljandas tegutseb kaubanduskeskus.)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

P\u00fcha Maarja Magdaleena kirik ehitati aastatel 1732-36 barokkstiilis, see asub sobiva nimega Kiriku V\u00e4ljakul (Kosteln\u00ed N\u00e1m\u011bst\u00ed) ning kuigi ta pole linna esimene kirik, on see siiski k\u00f5ige kuulsam (ja julgen ka v\u00e4ita, et k\u00f5ige elegantsem).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

(Hiljem saime ka teada, et Karlovy Varyl on oma Peeterpauli katedraal. Kahjuks meile ta teele ette ei j\u00e4\u00e4nud, seega kui keegi huvi tunneb, vaatab ise Googlist j\u00e4rgi.)<\/p>\n\n\n\n

Ml\u00fdnsk\u00e1 kolon\u00e1da: (kus meile saia ja piparkoogiviina (nii ristis Mirru meie k\u00f5igile t\u00e4htsa Becherovka) pakuti ning kus me ka esinesime). 124 sambast (Usaldame siinkohal Wikipediat, ei viitsinud hakata ise \u00fcle lugema\ud83d\ude1c) koosnev kolonnaad kaunistab hoone fassaadi ning \u00fchtlasi sisaldab viit kuumaveeallikat (\u00fche kuumaveeallika nimi on Rusalka, kujult ei meenuta see kahjuks sugugi kodumaalt tuntud Russalka monumenti\ud83d\ude14).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Atlantic Palace, mis oli kunagi spaa, kuid n\u00fc\u00fcd on see tagandatud k\u00f5igest neljat\u00e4rnihotelliks. Siiski, 20. sajandi algusest p\u00e4rinev hoone n\u00e4itab uhket Art Nouveau stiili.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Tr\u017enice (turg), mille ees sai mitmeid kordi bussi oodatud p\u00e4rast meie kalli Alberti k\u00fclastust.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Uhke Hotell Imperial, kus saime au ka lausa esineda.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Aiakolonnaad (Sadov\u00e1 kolon\u00e1da), kus on n\u00e4ha ka Hygineia skulptuur.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Esiplaanil olev brutalistlik V\u0159\u00eddeln\u00ed kolon\u00e1da ehitati muidugi n\u00f5ukaajal.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Goethe-nimelist leidus linnas palju (ehkki enamus k\u00fcll baaride v\u00f5i jookide kontekstis)\u2026<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Ehtne Art Deco n\u00e4ide\u2026<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Lisa 1: nimedega majad<\/p>\n\n\n\n

Linnas jalutades oli m\u00e4rgata mitmeid hooneid, millel olid suurelt ette kirjutatud nimed (ei tea, olid need siis kunagiste omanike v\u00f5i suurimate sponsorite omad\u2026). Siin toome v\u00e4lja need v\u00e4hesed, millest \u00f5nnestus meie harvade linnatuuride ajal pilt saada.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Ja viimaks, siin on Karlovy Vary arhitektuurip\u00e4rl: <\/p>\n\n\n\n

ABSOLUT BECHEROVKA<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

(tubli alakas krissu keeldus alkoholipudeliga pildil olemast)<\/p>\n\n\n\n

Meie n\u00fc\u00fcd lendame oma koju kui linnud, kes ei tea, kus nende kodu on (those who know\u2026)<\/p>\n\n\n\n

Na shledanou! <\/p>\n\n\n\n

Kristiina (see noorem), Linda, Mariete<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Minu s\u00fcdames sa elad\u2026<\/p>\n

Armsad lugejad, kes te nii uudishimulikult meie tegemisi j\u00e4lgite \u2014<\/p>\n

meie seekordne T\u0161ehhi l\u00f5bureisike saabki endale l\u00f5pupunkti, kuid enne, kui j\u00e4tame teid pingsalt meie j\u00e4rgmisi maailmaavastusi ootama, saate veel \u00fche ilukirjandusteose m\u00f5nusaks lugemiseks.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1063,"comment_status":"open","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[22],"class_list":["post-1046","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tsehhi","tag-tsehhi"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1046","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1046"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1046\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1084,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1046\/revisions\/1084"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1046"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1046"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/leesikad.ee\/blogi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1046"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}