Öösel oli minul selle reisi parim uni, kuid kahjuks oli äratus juba 7.30, et jõuda enne kaheksat sööma, sest hommikusöök oli 7-8 🫠. Hommikusöögilauas peaaegu magasime, kuid õnneks saime peale hommikusööki tagasi teki alla pugeda, sest väljasõit oli alles kl10.20.
Krissu, Emilia ja Mari olid juba varem sõitnud konverentsile, mille toimumise kinnitus jõudis nendeni pool tundi enne väljasõitu. Saime taaskord jagama bussi kreeklastega. Leesikad olid ilusti 10.20 bussis kohal ja valmis minema, kreeklased tilkusid bussi kella 10.35ni. Ja siis algas tunnine sõit festivalialale.
Nii meie kui ka kreeklased magasid, mõni vaatas lihtsalt aknast välja või rääkis vaikselt sõbraga, kuid üllatavalt vaikne bussisõit oli. Kreeklastele siiski vaikus ei meeldi ja valju jutu asemel mängis kogu bussisõidu kreeka muusika. Sõidu alguses sai kreeklastele selgeks õpetatud eestikeelsed fraasid “väga ilus” ja “tere hommikust”, mis läbi poolune iga mõne minuti tagant kõrvu jõudsid.
Lõunasöök pidi olema kl13-14 ja enne seda KOLM tundi (10-13) õhtuse esinemise lavaproove (ILMA KRISSUTA, sest ta oli konverentsil). Bussiparklasse jõudes ja festivalialale liikuma hakates öeldi, et tegelikult lähme me nüüd sööma, kell oli 11.30. Natukene segaduses söömas, sest plaanid justkui muutusid iga mõne minuti tagant, saime teada, et õhtuse esinemise lavaproovid hakkavad hoopis kl13.
Tänase päeva plaani peab võtma vist 15min korraga, sest miski pole kindel…
Lõuna kl12 õhtusöök väidetavalt kl19 eeehk kiire arvutus 7h pärast 🤗
Saime lõunasöögi söödud, mille ajal jõudis meieni liiga palju erinevat infot, kuid õnneks saime siiski lõpuks kokku üsna ühtse info.
Vähemalt saime ketšupit toidule peale panna!!!
See ei ole päris tavapärane mis siin täna toimub. Kõik, kaasa arvatud meie uus giid BOYFRIEND (Daniel 2.0), rääkisid erinevaid jutte, siis uuesti sama juttu ja siis jälle midagi uut. Oijah…
Saime õhtuseks esinemiseks lavaproovid tehtud, mis sujusid sama hästi kui ma isegi ei tea mis. Lõpuks jõudis meieni ka Krissu ja aitas meil proovi ilusti kontrollitult lõpuni viia.
Natukene segaduses näod lavaproovis.
Peale seda segast proovi saime korraks maha istuda ning konverentsilkäijad Emilia, Mari ja Krissu tegid meile lühikokkuvõtte sellest, mis nad rumeenlasest fotograafi kohta teda said, mis huvitav pulmatraditsioonide näitus siin veel on ja teiste külalisrühmade (itaallaste ja kreeklaste) backstorysid. Vahepeal jõudis meie juurde joosta BOYFRIEND ja rääkida uuesti kl15 algavast välisrümade “tantsukoolist”. Kõik info oli meil tegelikult juba olemas. Igatahes saime aru, et Tark Ei Torma ja üritasime infomürast leitud tugipostidele toetuda.
Siis tuligi aeg meil õpetada teistele enda tantse ja teistel meile enda tantse. Ütleks nii, et kreeklaste ja meie õpetamised läksid täitsa sujuvalt, kuid itaallased vist polnud seda asja päris läbi mõelnud, kuid “peputantsu” (mingisuguse laste tantsu) õpetamine tuli neil hästi välja. Meie õpetasime teistele aleksandra valssi, kalamees2 algust ja kalamiest.
Siis tuli kommiralli, peaaegu kõik ostsid endale meetripikkused kommid ning siis suundusime bussi juurde, et võtta rahvariided, et panna ennast esinemiseks valmis. Otsustasime koolis mitte vahetada, sest kooli minnes oleks pidanud suure tõenäosusega kreeklasi ja itaallasi nii mõnegi (kümmend) minutit ootama. Agaaa kuna me ei soovinud kooli riideid vahetama minna, ei saanud me endale telki ja pidime riideid vahetama kuuse all. Saime ennast kuuse all riidesse pandud ja jõudiski kätte aeg õhtuseks esinemiseks.
Enamus (ka Krissu) said avanumbriks ennast ungarlase käekõrvale ja lavale tantsima. Tantsisime ussikestes lavalt maha.
Meie (ja kreeklaste) giid BOYFRIEND hoidis meil silma peal, et jõuaksime õigeks ajaks lavale ja lavalt maha ja uuesti lava taha ja uuesti lavale, millega me tegelikult saime ise ka hakkama, kuid BOYFRIEND ja GIRLFRIEND jooksid mõlemad ringi, närvid pinges ja mõlemad erinevat juttu rääkides.
Just for backstory meie algne giid Daniel 1.0 läks eile koju kõrge vererõhuga (väidetavalt) ja selle pärast jooksis BOYFRIEND ka meie järgi, üritades informatsiooni jagada, mida me tegelikult tedsime juba (sest tuleb välja, et me kuulame ja jälgime üsna tähelepanelikult).
Kommunikatsioon festivali vabatahtlike vahel oli olematu…
Esinemine läks hästi. Ingliska joondumine oli natukene vähem kõver kui see korraldus siin.
Siis võtsime vabalt, sest reisi viimane esinemine sai tehtud. Vaatasime teisi etteasteid ja rumeenlasest fotograaf püüdis pildile Caroli enda valmistatud Põlva rahvariided ja ka minu Jüri riided ja Krissu ilusa kaapotkleidi (kahjuks Paul jäi maailmakuulsaks saamisest ilma, sest nautis kontserti).
BOYFRIEND kõndis juba närvid üsna pinges minu ja Krissu juurde, et seletada lõpunumbris muusikute asukohta, kuid tegelikult oli kõik ikka nii as in the rehearsal.
Poistele jõudis vahepeal BOYFRIEND kontserti lõpunumbri kohta mingisuguse info anda, kuid mõne minuti pärast öeldi, et cancel-cancel.
BOYFRIENDi närvid pinges otsis ta üks hetk Krissu üles ja ajas meid kõik lava taha valmis, meil tunne, et ka BOYFRIEND (Daniel 2.0) lõpetab kõrge vererõhuga. Tegelikult läks kõik hästi, jõudsime õigeks ajaks lavale ja tegime kõik nii as in the rehearsal. Ja siis sai meie Slovakkiareisi viimased lavaminutid läbi. Daniel 2.0 näos oli näha mitme eluaja jagu pingelangust.
Läksime võtsime oma mustlaslaagrist kallid asjad ära ja suundusime juba tuttavasse restorani sööma. Taaskord meie, eestlased, natukene vaiksemalt ja teised rühmad valjemalt. (Loodetavasti ei seganud me kellegi pulmapidu, mis väidetavalt samal ajal restoranis toimus.)
Õnneks saime õhtusöögiks kanapastat, mis aitas veidi vähendada suurt koduigatsust ja tuua meie nägudele konstantse segaduse keskel laia naeratuse.
Peale õhtusööki lootsime tegelikult minna festivali tantsumajja tantsima, et saada ka festivali muust programmist osa, kuid kahjuks jäi see kreeklaste külmakartlikuse tõttu ära ja pidime hoopis oma mustlaslaagrist kotid kiiresti ära tooma, et taaskord kreeklastega ühte bussi istuda. (Meie bussijuht sõitis varem tagasi ööbimiskohta, et ta saaks oma kohustusliku 11h pausi kindlasti täis enne hommikust väljasõitu.)
Bussis mängis jälle kreeka muusika ja kõrvu kostus pidev jutusumin, kuid suurest väsimusest magasid nii mõnedki teel ööbimiskohta.
Minu tuba läks peale kiiret pakkimist ja pesemist kohe magama, kuid mõned pidutsesid poole neljani hommikul (või kauemgi) koos kreeklaste ja itaallastega, tantsides, lauldes ja juttu rääkides.
Jutt tuli pikk ja segane, aga vist õigustatult, sest päev ise tundus ka üsna sarnane.
– Mari Ann
Lisa kommentaar