Blogi ülesandeid jagades sai minu osaks kirjutada festivali sisulisest-kunstilisest poolest. Märkmeid ritta seades kujunes kirjutisest ootamatult arvustuselaadne kolumn. Etteruttavalt olgu öeldud, et krõbedat kriitikat oodata ei ole, sest korraldajatel on õnnestunud kokku kutsuda tõepoolest nauditav ansambel rühmi. Palett on kirju, iga rühm eripärane ja pikad ühiskontserdid mööduvad linnutiivul, sest kogu aeg on põnev.
Eurooplastena on meile tuttavaim Poola. Festivalidel kohtab Poola rühmi sageli ja pettuma üldjuhul ei pea. Seegi kord näitasid poolakad esimestel päevadel end laval oma tuntud headuses: kaunid ja detailirohked rahvarõivad, väga hea tantsutehnika, suur orkester (viiulid, akordion, klarnet, kontrabass) viimistletud ja täpsed numbrid, mis sisu ja esteetika osas siiski sobilikud folkloorifestivalile. Neljapäeval üllatasid poolakad aga kavaga, mille seos poola folklooriga oli pigem mõtteline (stiliseeritud lavatants) ja väljendus peamiselt kaunites rahvarõivastes. Põnev oli muidugi jälgida, ent nende teisi esinemisi nautisime rohkem.
Esimestel päevadel poolakaid vaadates kogesin juba tuttavaid tundeid, mis Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari rühmi vaadates festivalidel aeg ajalt ikka tulevad:
1) KUIDAS nad nii hästi laulavad? Kuidas nad laulavad nii valjult ja hingeldamata ka tantsu ajal ja pärast tantsu?!
2) KUST need poisid tulevad ja mida nendega tehakse? Enda meelest ka nagu õpetad, treenid, harjutad: kõhulihas, selg töösse, tagumik ei lähe põlvest allapoole, põrka kohe üles tagasi, ent… Et keegi valesti ei mõistaks, saadan siinkohal virtuaalse kalli ja õhusuudluse kogu meie trupi meespoolele – olete meie vaieldamatud lemmikud!
3) Soe tõdemus, et prožektorivalguse kustudes on uhkete rõivaste ja laiade naeratuste taga siiski lihast ja luust, vähese jutu ja paljude sigarettidega ida-eurooplased. Kodune 🙂
Ühikas jagame Puerto Ricoga korrust ja seega duširuume, triikimistuba ning puhkeala. Väga suurt sõprust pole veel tekkinud, ent rõõmsad naeratused on koridoris garanteeritud!
Puerto Rico programm toob ootuspäraselt lavale tõelise päikese. Teesklemata, et jagan Ladina-Ameerika tantsudest enamat kui FB reelsides nähtu ja üldtuntud klišeed, oli esimesel päeval silmatorkav ja huvitav nende liikumise mõnevõrra kammitsetud amplituud. Ökonoomne ja täpne, ei mingit üleelusuurust puusatööd või tervet ruumi täitvaid käsi. Mis küll ei takistanud meid ja poolakaid just täpselt seda kõike tegemast kui tantsima paluti. Ent eks spontaansel ja siiral liikumisel on muidugi oma väärtus.
Puerto Rico rühmast näeme laval 5 tantsupaari ja pea sama palju muusikuid: väiksed trummid, kitarrid, marakad, laul… Puerto Rico kultuuris kohtuvad hispaania kolonialistide ja Sahara-taguse Aafrika mõjud. Kui esimestel päevadel esinesid puertoriikolased oma pigem hispaaniapäraste tantsude-lauludega, siis neljapäevane programm oli afro-puertoriikolaste tantsudest, muusikast ja kostüümidest eristudes nii nende varasemast kui teiste rühmade kavadest. Siinkohal on sobiv ära märkida, et nii Poola kui Puerto Rico rühmade liikmed oskavad oma tantsudest, muusikast ja riietest palju rääkida. See võiks olla folkloorifestivalil elementaarne, ent praktikas alati nii pole. Seega järjekordne näide festivali korraldajate hästi valitud rühmadest.
Täiesti eripärane on kohalik rühm Cripple Creek Cloggers Tennesseest. Clogging on siinsele piirkonnale (sh Kentucky ja Põhja-Carolina osariigid) iseloomulik tantsustiil, mida tantsitakse Bluegrass ja Old-time muusika saatel. Cloggingus segunevad kadrillid jt kontratantsud improvisatsioonilise soolo- ja paaristantsuga, tantsustiili äratuntavaim osa on rõhklöögid – steptants on ilmselt kõige täpsemaid assotsiatsioone tekitav märksõna.
Ühelt poolt on meie jaoks eksootiline clogging ise. Teisalt eristub USA rühm oma struktuuri ja esinemisstiili poolest. Enamus tantsijaid tunnevad ja tajuvad traditsiooni hästi, oskuseid antakse edasi pigem informaalselt, klubilise kooskäimisena. Esinemisprogrammist pigem puudub lavastaja või koreograafi käsi, mis võib tuua väikseid viivitusi ja kohmetust üleminekul ühelt tantsult teisele, kuid jätab ruumi tõelisele spontaansusele, mis sobiva tähtede seisu korral loob erakordselt eheda elamuse.
Mis puudutab meie oma esinemisi, siis siiani on need kulgenud hästi ja meeleolukalt. Rebenenud püksid ja ühikasse unustatud kingad on saanud loomingulised ja tõhusad lahendused. Laiast repertuaarivalikust oleme välja töötanud 30minutise hästi jooksva ja mitmekülgse kavavariandi, mida hellitava koodnimega kutsume “vanadekodu kavaks”. Tagasijõudes jagan lahkelt ka Sillega – sobib eriti hästi vanadekodusse ja lastega peredele. 100% money-back guarantee!
Krissu