Hommikul kella kaheksa paiku parkis meie kollane koolibuss ennast Wat Lao budistliku templi ette, kus ootas hommikusöök. Meid tervitasid kulla ja karraga küllatud templis mungad, kes meid ja kahte teist külalisrühma väga soojalt vastu võtsid ja kõike ka hoolikalt filmisid. Kogu asi tundus natuke unenäoline. Panime oma nimed ja allkirjad külalisteraamatusse ning siis ootas meid rikkalikult ja eestlase maitse jaoks kentsakalt kaetud laud. Pearoaks oli teist päeva järjest midagi McDonald’si hommikusöögi menüüst, pakuti hulgaliselt erinevaid krõpse, snäkke ja megamagusaid muffineid. Hommikuöögilauast ei puudunud ka ilmselgelt erinevad suhkrused limonaadid, mille maitsmise peale viskaks vanad eestlased ilmselt sussid püsti (vaatame, mis Pauliga päeva jooksul juhtub).
Kõhud täis, lasti meil natuke templis ringi uudistada. Seejärel laulsime kiire, aga lööva laulukese, et oma võõrustajaid tänada, ning vurasime festivali esimesele esinemisele.
Vanadekodu, kus meie esimene etteaste toimus, meenutas pigem mõisa ja pani nii mõndagi tõsisemalt mõtlema oma tulevase pensionipõlve peale. Publik oli krapsakas ja meeleldi valmis koos meiega jalga kepsutama. Meeleoluka ja igati õnnestunud esinemisega alustasime toredalt festivali.
Sõime uuesti ja aina vingusime liigmagusate jookide ja ebatervisliku toidu üle, seda samal ajal ohtralt sisse vohmides. Ja siis jõudiski kätte päeva tipphetk – ekskursioon Walmarti! Tegu oli hoomamatult suure ja võimsa poega. Tegime grupipildi ja siis lasti meid kolmeks tunniks hullama. Ja kuidas me veel hullasime! Kõik lahkusid pungil kottide ja veidi deliiriumis olekuga. Nii mõnigi kohalik muigas, kui tegime pilti erinevate nende jaoks igapäevaste toodetega, aga ega sa just naljalt Selveris hapukurgimahla kanistrit ei kohta.
Pärast säärast katarsist saime ühikas natuke puhata, kuni läksime New Vision Baptist kirikusse õhtust sööma ja teiste rühmadega tutvuma. Tantsisime teineteise tantse, eriti kuumaks kütsid toa puertoricolased, kes said ka kõige kangemad põhjamaised puusad lahti. Pidu jätkus leesikatele omase jämmiga, kuhu suutsime meelitada ka poolakad.
Stay tuned honey babies!
Epp
Videoid ja pilte reisist näeb ka Leesikate instagramist @leesikad.
Väike galerii Walmarti põnevaimatest leidudest:
